Austria punkinvestor: ohtlik on olla loll

Artikkel

- Börsiuudised
- Liina Laks
- 11. aprill 2017 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Austria punkinvestor: ohtlik on olla loll
Austria investeerimispankur, kinnisvarainvestor ja autor Gerald Hörhan on Saksa kultuuriruumis tuntud Investmentpunki – investeerimispunkari – nime all. Intervjuus Äripäevale rõhutab ta, et kes rikkaks saada tahab, peab digitaalsest majandusest aru saama.
Olete investeerimispankur ja teile kuulub Euroopas üle 200 kinnisvaraobjekti. Öelge palun, kuidas rikkaks saada.
Mul on küll kinnisvara nii Viinis kui Frankfurdis, aga tänapäeval saab rikkaks digitaalselt. Internet muudab kõike. Seal saab rajada skaleeritavaid ärimudeleid, jõuda kiiresti rahvusvaheliste klientideni. Arvan, et järgmise kahe aasta jooksul see praegune areng kiireneb veelgi. On ju piisavalt näiteid noortest, kes on niimoodi suurt raha teinud.
Kas te ise asutute selles vallas samamoodi samme?
Loomulikult, mul on oma veebileht, online-akadeemia. Peale kaht aastat on sellel juba seitsmekohaline käive ning kasum. Kui sa veebis autentne oled, bullshitti ei tee, siis saab sellega tõesti raha teha. Enesestmõistetavalt peab selleks oskama rahaga ümber käia. Mõnikord näen idufirmasid, kes rahaga vägagi muretult ümber käivad, tellivad kontori jaoks disaineri, ilma et oleks veel sentigi teeninud. Sageli ei lõpe see hästi.
Teid tuntakse just Investmentpunki nime all. Mida tähendab punkarlus investori jaoks?
Punkar on revolutsionäär, mässaja. See, kes ajab äri, on edukas, võtab riske ja teeb asju lihtsalt teistmoodi kui teised. Selle hulka kuuluvad tänapäeval ka digitaalsed ärid ja selge keel. Ma poleks ka nii edukas, kui ei selgitaks keerulisi asju lihtsas keeles.
Raha puhul teevadki inimesed vigu sageli teadmatusest: millised on kõige suuremad apsakad, mida teha saab?
Minu jaoks on kuus suurt rahandusalast eksimust. Esiteks: inimesed peaksid elama üürikorteris ja korter tuleks osta vaid väljaüürimiseks, et raha teha. Võlgadega ostetud kodu on üks suuremaid vigu, mida teha. Teiseks on loomulikult ohtlik olla finantsteadmistes loll. See, kes majandust ei mõista, saab turul pügada nagu lammas! Siis arvavad inimesed tihti, et palgatöö on kindel ja ettevõtja olla on liiga riskantne – aga palgatöös pole midagi kindlat! Ja siis veel muidugi lahutus. Ma tõesti soovitan mitte lahutada, sellega kaotad poole oma varast. Siis muidugi alimendid. Ja kuues suur viga on see, et inimesed ei saa aru, kuidas toimib digitaalne majandus.
Millised olid teie enda kõige suuremad vead?
Kindlasti see, et ma varem ei taibanud, mida digitaalne majandus tähendab ja milliseid võimalusi see avab – seda ma kahetsen tõesti tänaseni! Teiseks lootsin ma liiga palju teistele. Võtsin vastu otsuseid, ilma et oleksin need ise korralikult läbi mõelnud – sest arvad ikka, et küll teised teavad. Aga see on nagu Maxi ja Moritzi lugu. Minu puhul viis see selleni, et ma ei saanud aru, millal on õige hetk oma investeeringutest loobuda.
1975. aastal sündinud Austria investor, investeerimispankur ja autor, tuntud nime all Investmentpunk.
Lõpetas Harvardi ülikooli matemaatika ja majanduse erialal, töötas JP Morgani juures. Talle kuulub üle 200 kinnisvaraobjekti Viinis, Frankfurdis ja mujal Euroopas.
On tuntud otseste väljaütlemiste poolest ning on muu hulgas väitnud, et kui Kreekal oleks kohe lastud pankrotti minna ning võetud pankrotihalduriks Warren Buffett, oleks Kreekast saanud tänaseks tõeline edulugu. Lisaks on talle pinnuks silmas asjaolu, et tänapäeva noored pole piisavalt mässumeelsed.
Põhjust, miks temast investor sai, kirjeldab Investmentpunk järgmiselt: „Juba 13aastaselt teadsin, et keskklassi keskmine elu – perselakkumine, ametnikutöö, laenuga ostetud kodu, tarbimisvõlad, rulli pole ja vabadust pole ka – pole see, mida mina tahan.“
Kuidas täna edukalt investeerida?
Sul peab asjadest aimu olema ning tarvis läheb kannatust. Nii nagu iga teise asja puhul on ka investeerimises trendid: täna on see bitcoini kaevandamine, homme optsioonid – aga need on ainult trendid, need muutuvad igal hooajal! Ma soovitaksin investoritele cost-average-efekti ära kasutada. See tähendab, et pead iga kuu kindla summa investeerima. Kui kurss langeb, saad osta rohkem aktsiaid, kui kasvab, ostad vähem. Ning kindlasti tuleks investeeringud hajutada! Ka üürikorterid on hea valik, üürnik maksab sinu pangalaenu kinni. Palju maksab kahetoaline korter Tallinnas?
Oleneb piirkonnast, aga korralik korter kesklinnas 100 000 euro ringis. Mis üürihindadesse puutub, siis need on laes, väiksema teenistusega inimesed neid endale lubada ei saa.
Väiksema teenistusega inimesed ei saa endale kunagi midagi lubada, sellest tuleb aru saada. Aga Eestis tundub hinnatase veel üsna hea, Viinis maksab kahetoaline vähemalt 200 000 eurot. Ja kui sa saad Tallinnas igasugust üüri nõuda, siis on ju tegu tõelise investeeringuga! Kõige tähtsam on see, et saaksid korteri välja üürida.
Aga kuidas on aktsiatega – räägitakse, et need on liiga kallid?
Jah, aktsiad on ülehinnatud. Aga kui oled kannatlik, siis tasuvad aktsiad end ära. Ringi võiks vaadata arenevatel turgudel, sest sealt saad suuremat kasumit. Aktsiad on ju keskpankade odava raha tõttu kalliks läinud. See on igal pool ühtmoodi, nii Suurbritannias, Hiinas kui Jaapanis.
Kas börsikrahh on tulekul?
Börsimullid lõhkevad täpselt siis kui lõhkevad. See on nagu õhupallidega: mõnikord võid neid ikka päris kaua täis puhuda. Minu jaoks on siin olulisema kaaluga pigem poliitilised riskid. Kui Trump käised üles käärib, kui kaovad vabakaubandustsoonid – siin peab vaatama, mida teevad USA, Hiina, Venemaa. Kogu maailmas ostetakse meeletutes kogustes sõjatehnikat. Need on poliitilised riskid ja neid ei saa ette planeerida. Vaata, mis viimasel ajal toimub: Trump, Brexit, Krimmi annekteerimine – mitte ühtegi neist ei olnud ette näha! Kui Le Pen võidab, on see suur oht.
Kuigi küsitlused näitavad, et Le Pen ei juhi…
…seda näitasid küsitlused ka Trumpi puhul! On ütlus, et pole olemas võimatuid asju. See pole üldse hea, mis praegu meie ümber toimub: kõikjal luuakse vaenlase kujusid, ostetakse relvi…
Kuidas on olukord Austrias?
Austrias on tugev parempopulistlik partei, aga austerlased on mugavad, sellised mõnusad – me oleme liiga laisad, et sõda pidada. Aga Saksamaal oleneb nüüd kõik sellest, kes seal valimised võidab. Minu jaoks on kõige olulisemad küsimused: mis saab Trumpi, Brexiti, Prantsusmaa ja Venemaaga – see kõik on minu maitse jaoks liiga rahutu.
Nendel rahututel aegadel tahaks muidugi teada, et kas on olemas kriisikindlaid investeerimisviise?
Ei ole. Ainus, mida ma soovitada saan, on investeeringute hajutamine. Aga kõige parem oleks, kui sul oleks oma intellektuaalomand: näiteks oma tarkvara, online-bränd – midagi, mida ükski riik sult niisama lihtsalt ära võtta ei saaks.
Räägite oma raamatutes sageli noortest ja finantsharidusest. Kuidas on sellega lood Euroopas ja Austrias?
Majandust ei õpetata Austrias üldse ja sellel on noortele kohutav mõju. See, kes ei saa aru, kuidas globaalne majandus toimib, millised on seal asjade omavahelised seosed, on elus kaotaja.
Noorte puhul on see probleem, et nemad tahavad ainult tšillida. Neilt varastatakse praegu tulevik ja nad isegi ei pane seda tähele! Aga kes tahab edukas olla, sellel läheb vaja distsipliini ja ta peab olema valmis tõeliselt tööd tegema, muidu jääd elu hammasrataste vahele. Kahjuks pole kedagi, kes neile seda õpetaks.
Koolides majandust igatahes ei õpetata. Mõned noored hammustavad asja läbi ning nemad saavaks osaks majanduseliidist. Juba täna on nii, et 18aastane mässaja, kes programmeerida oskab, hakkab palju rohkem raha teenima kui investeerimispankur. Tulevikus näeme tõelist virtuaalmaailma. Seda juhib paar inimest ning ülejäänud lihtsalt tarbivad seda. Ning see tarbimine muudab kahjuks ka inimesed lollimaks. Maailm muutub tormilisemaks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Brexit
- Börs
Hetkel kuum