LHV tahab panustada börsivälistesse ettevõtetesse

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu nimetas aasta esimest kolme kuud tegusaks. „LHV lugu on kasvulugu. Kvartali jooksul toimus palju sündmusi, mis ei pruugi tulemustele kohe mõju avaldada, aga tugevdavad LHV pikaajalisi trende,“ ütles Toomsalu.

Swedbanki analüütikud prognoosisid LHV-le esimeseks kvartaliks viiemiljonilist kasumit ja neil oli õigus. Värsketest majandustulemustest selgub, et LHV Group teenis aasta esimese kolme kuuga 5,1 miljonit eurot puhaskasumit. Sellesse kvartalisse mahtus ka LHV ajaloo esimene dividendiotsus – 15 senti aktsia kohta. Grupi esimese kvartali kasum jäi neljanda kvartali näitajale alla ning see oli LHV andmetel tingitud tulumaksukulu 0,9 miljoni euro suurusest kasvust.

„Panga igal segmendil on nokk üles. Varahaldus on stabiilne, mis on peale suuri raputusi ja teenustasude drastilisi kukkumisi üllatavalt hea,“ kiitis Relto Capitali juht ja LHV aktsionär Lauri Meidla.

Investor, Elgrande OÜ juht ning LHV aktsionär Tõnu Lembra ütles, et tema jaoks on LHV aktsiad pikaajaline investeering ja kvartalitulemused ei loe tema jaoks nii palju kui see, et ettevõte oleks hästi juhitud. „Areng on neil väga plaanipärane ja mõistlik. Pole just palju neid ettevõtteid, kes oleks dividendimaksjad ja kellel oleks ka kasvuaktsia,“ ütles Lembra.

Ka Trigon Capitali fondijuht Veiko Visnapuu oli tulemuste suhtes positiivselt meelestatud. "Arvestades 2017. aasta finantsplaani ning ühekordset dividendimaksu 1kv, siis ligi viiemiljoniline kvartalikasum oli ootuspärane ning oleme tulemustega rahul. Kindlasti tervitame LHV innovaatilist mõttelaadi ja julgust, nt Suurbritanniasse investeeringu tegemine – usun, et neil on väga hea platvorm, millelt ka ise globaalsesse fintech-mängu siseneda," ütles Visnapuu. 

Kuigi kasv oli korralik, siis laenuportfelli areng jäi viimasele kvartalile omajagu alla: sel ajal jõudis konsolideeritud laenuportfell kasvada 8 miljoni euro võrra, 546 miljonile eurole. Võrdluseks: neljandas kvartalis lisandus laenuportfelli 60 miljonit eurot. Panga laenuportfelli tagasihoidlik kasv oli Toomsalu sõnul tingitud kinnisvaraarendusega seotud laenude keskmisest suuremast tagastamisest. „Samas kerkis sõlmitud lepingute alt väljastamata laenude summa rekordtasemele. Tegemist on ette tehtud tööga,“ ütles Toomsalu.

Seevastu suurenes LHV juhitud fondide koondmaht kolme kuuga 46 miljoni euro võrra. Sellega ületati ka miljardi euro piir – LHV teatel on nende juhitud fondides kokku 1020 miljonit eurot.

X

Lauri Meidla ütles, et investorina jäi ta tulemustega rahule. „Protsessis, kus kõrge marginaaliga lühiajalisi ettevõtluslaene makstakse kiiresti tagasi ja kõrvale tulevad pikemaajalised ja madalama marginaaliga laenud, on suudetud kasumlikkust ja laenumahtu kasvatada – see on imetlusväärne. Võrdlusmomendiks pole siin eelmise aasta neljas kvartal, vaid esimene kvartal. Võrrelda tuleb baasmahte, mitte üksikuid laenumahu hüppeid,“ selgitas Meidla.

Samas tekitas temas segadust Mokilizingase tegevus. „Kas seal müüakse kukleid, antakse liisingut? Mida LHV seal teeb? Ei saanud Mokilizingasest aru jupp aega tagasi ja praegu on seis sama,“ nentis investor.

Esimese kvartaliga kasvas ka klientide arv: panga hingekirja lisandus 5000 inimest ja nende koguarv ületas 117 000 inimese piiri.

Madis Toomsalu ütles, et turul loodetakse hakata tugevat konkurentsi pakkuma selles kvartalis uuendatud privaatpanganduse lahendustega. Lisaks tuldi turule ka oma auto- ja remondilaenuga.

Samas tõi ettevõte välja, et kui vaadata pensionifondide kliente, siis neid on kontsernil praegu kokku ligi 180 000 – nende arv langes kvartaliga 1900 inimese võrra. Seda pani tähele ka Veiko Visnapuu. "Head meelt tegi, et varahalduse tulupoole kukkumisele suudeti vastata kulupoole langetamisega, et hoida kasumlikkust. Siiski, paistab, et vähemalt mingil määral kajastus kulude kokkuhoid ka II pensionifondide klientide arvus, mis esimeses kvartalis kukkus 1900 inimese võrra. Arvestades, et LHV pensionifondide absoluuttootlus on viimasel ajal olnud madalam kui konkurentidel, siis polegi ehk praegu õige aeg turundusele liiga palju kulutada. Eks näis, kuidas klientide arv aasta jooksul edasi liigub," arvas Visnapuu.

Tõnu Lembra hinnangul on ettevõttel veel kasvuruumi. „Võimalik, et nad suudavad ka Eesti turul klientide arvu veel kasvatada,“ arvas Lembra. „Ega tulevikku ette tea, aga ma usaldan inimesi, kes seal eesotsas on. Tegu on õigesti ja hästi juhitud firmaga,“ kiitis Lembra.

Temaga sama meelt on ka Meidla. „Mulle hirmsasti meeldib, et Madis Toomsalu on nüüd juht. Ma tean, et kui ta on tööl, mõtleb pidevalt LHVst. Kui ta magab, mõtleb LHVst. Kui ta lõdvestub, mõtleb LHVst. Kui ta abiellub, mõtleb LHVst. Kui reisib, mõtleb LHVst. Laiemale avalikkusele tundmatu, aga tegelikult hard-core executive. Uue generatsiooni juht,“ ütles Meidla.

Sarnaselt teiste pankadega usub ka LHV aktiivselt juhitud fondidesse. Toomsalu on veendunud, et kallite väärtpaberite ajajärgul aitab fondijuht aktiivselt juhitud pensionifondides investeerimisriske maandada. Lisaks otsitakse alternatiivseid investeerimisvõimalusi ning siin on LHV jaoks atraktiivsed börsivälised Eesti ettevõtted. „Nii aitasid LHV pensionifondid BaltCapil finantseerida portaalide auto24 ja Kuldne Börs soetamist. Eelduslikult suudavad Eestisse tehtud investeeringud pakkuda pensionikogujale kõrgemat tootlust, teisalt elavdades Eesti majandust,“ rääkis Toomsalu.

Selles valdkonnas oli viimatine suurem investeering riigile kuuluvale Transpordi Varahaldusdele 25 miljoni euro ulatuses võlakirjade ostmine – pooled märkisid LHV pensionifondid ja teise poole LHV Pank. Raha läheb kahe uue Bomberdier CRJ900 lennuki ostmiseks.

Kontserni selle aasta väljavaadet peab Toomsalu heaks ning tema prognoosi järgi kasvab aastaga maksude-eelne kasum 16 protsendi võrra. „Hoolimata segastest majanduspoliitilistest sõnumitest toetab tulemusi ka aeglaselt paranev majanduskeskkond. Viimaste aastate suhteliselt kiire palgakasv on oluliselt parandanud inimeste finantstervist ning suurendanud tarbimist,“ põhjendas Toomsalu.

Arvestades seda, et mullu oli see 20 miljonit eurot, siis saab tegu olema jõulise kasvuga. „Keskpikas plaanis soovime kasvada mitu korda ja jõuda Eesti hinnatuimaks börsiettevõtteks,“ sõnas Toomsalu edasiste eesmärkide kohta.

Veiko Visnapuu möönis, et on üks valdkond, millega ta päris rahul ei ole. "Teatava murekohana tooksin välja, et üle tähtaja laenude maht kasvas 20 protsenti ehk 2,1 miljoni euro võrra, mida on kolme kuu kohta liiga palju. Samas, ma ei ruttaks siin järeldustega ning jälgiksin, kuidas üle tähtaja laenud segmenditi järgmisel kvartalil käituvad," ütles Visnapuu.

Meidla ütles, et tema ootab teisel poolaastal panga portfelli hüppelist kasvu. „LHV-l on käsil alates eelmisest sügisest laiapõhjaline pöördeprotsess. Väärtustama hakati LHVd kui tervikkeskkonda. Kui enne oli teravik ettevõtluslaenudel nüüd on fookus inimesel – kodulaenud, investeerimistooted, väikelaenud. Esmapilgul tundub see käsitsi viljaterade korjamisena, kuid klientide aktiivsuse kasvades on ühest terast saanud sügiseks viis. Euribori võimalik tõus peaks samuti kasumile ilusa efekti andma,“ põhjendas Meidla oma arvamust.

Seetõttu on ta ka aktsia suhtes optimistlik. „LHV on minu jaoks üks elu olulisemaid investeeringuid. Pidevalt on mure, et tahaks rohkem aktsiaid, aga raha pole. Üritan hoida võimalikult suurt allokatsiooni, kuigi ebaratsionaalsetel põhjustel tuleb teinekord likviidsuse pärast midagi müüa ja siis kui jälle kuskilt laekub, saab juurde osta,“ rääkis Meidla.

Lembra möönis, et praegu ei ole tal plaanis LHV aktsiaid ei osta ega müüa. „Kõik oleneb sellest, milline protsent neid mul portfellis on ja praegu on see väga mõistlikul tasemel,“ ütles Lembra.