Kuld kui mõttetu investeering

20. aprill 2017, 12:30
Kulla hind liigub ülespoole.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170420/BORS/170429977/AR/0/AR-170429977.jpg

Kulla hind on taas 1300 dollari piiri sihikule võtnud ning kauples täna hommikul 1281 dollari juures. Kuid mõned investorid on selle väärismetalli suhtes pessimistlikud, nende seas ka Warren Buffett.

Viimase kuuga tõusis kulla hind ligi viiekümne dollari võrra untsi kohta. Peale detsembrikuist madalseisu, mil untsi eest sai ligi 1150 dollarit, näib tõus tugev, kuid kuni suve lõpuni polnud haruldased 1350dollarilised näidud. Business Insideri kolumnist Christian Thiel arvutas välja, milline on olnud ajalooline kulla tootlus ning nendib, et tegemist on üsna viletsa investeeringuga.

Thiel nimetab end kullarealistiks ning ütleb, et kuld näitab juba mitu aastat selget langustendentsi, mida graafikud ka kinnitavad. “Praegune kulla hinnasiht pole mitte 3000 dollari juures, vaid pigem 800 dollari juures,” kirjutab ta.

Põhjus, mis hind viimastel kuudel nii tugevalt tõusis, peitub maailmamajanduse ebakindluses: Euroopas toimuvad valimised, Brexit, maailmas näib toimuvat võidurelvastumine, pinget lisavad ebakindlust nii USA poliitika kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Koreas toimuvad sündmused. Selles valguses näib kuld olevat turvaline sadam, kuhu oma rahalaev parkida.

“Viimase suure karuturu ajal 1981-2000 aastal oli seesama. Kulla hind kukkus ja kukkus. Aga muidugi mitte iga päev või kuu. Võtke ainult viimase 100 aasta kullahind ja arvestage juurde inflatsioon,“ kirjutas Thiel.

Tema sõnul näeb siis hästi kahte asja: esiteks tõusis kulla hind 100 aastaga napilt 5700 protsenti, kuid S&P500 indeks sama ajaga 1,2 miljonit protsenti. „See on põhjus, miks Warren Buffett oma raha soliidsetesse ettevõtetesse paigutab. Ta on oma Berkshire Hathaway strateegiaga teeninud 1,8 miljoni protsendist tulu,“ selgitas Thiel.

Ning tal on investoritele veel halbu uudiseid. “Kui te vaatate kulla hinna liikumist kuni aastani 2002 ja inflatsiooni juurde arvestate, siis näete, et kulla tootlus oli numbrites null protsenti,“ kirjutas Thiel. “Kulla hind tõusis alates 1914. aastast 20 dollarilt (ilma inflatsiooni arvestamata) 380 dollarile. Täpselt sama palju tõusis selles vahemikus ka inflatsioon. Nii et sellest 5700protsendisest tõusust, mille kuld alates 1914 aastast tegi, jäävad praeguseks (2016 aastaks) üle vaid 200 protsenti. 100 aasta kohta on 200 protsenti hirmus vähe. Kui võtta veel keskmine aastane kasv, siis on see 1,16 protsenti,“ kirjutas Thiel.

Ta pole nõus väitega nagu aitaks kulla seisund haruldase metallina tema tõusule kaasa – ta toob välja, et teadaolevalt on ajaloos kaevandatud 160 000 tonni kulda, aga samas peaks maakoores olema seda veel omajagu. Lisaks panustab Thiel sellele, et kaevandamine muutub aina odavamaks ning see peaks kulla hinda omakorda langetama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2017, 12:30
Otsi:

Ava täpsem otsing