Taani ja Soome võistlevad Nordea peakontori pärast

Kolima ajavad panka Rootsi pangandusreeglid – viimaseks tüliõunaks said maksed Rootsi pankade kriisihaldusfondi, mida Rootsi valitsus plaanis oluliselt tõsta. Nii Soome kui ka Taani loodavad Nordea peakontori enda juurde meelitada.

Taani ettevõtlusminister Brian Mikkelsen ütles läinud nädala lõpus, et tahab Nordea panga peakontorit Taani, tuues eelisena esile Taani stabiilset ettevõtluskeskkonda.

„Loomulikult on Taani teretulnud ettevõtted, kes panustavad majanduskasvu ja loovad töökohti,“ ütles ta agentuurile Bloomberg. „Nordea on selline ettevõte.“ Pank esindab tuhandeid töökohti meid huvitavas valdkonnas – finantssektoris ja fintech'i alal, ütles minister.

Nädalavahetusel ütles Soome rahandusminister Petteri Orpo, et kokku on pandud töögrupp, mille eesmärk on veenda Nordead peakontorit hoopis Soome kolima. Kui Nordea peaks otsuse tegema Helsingi kasuks, oleks Põhjala ainsa globaalsel skaalal süsteemselt oluliseks pangaks hinnatud panga peakontor ühtlasi euroalal.

„Ma usun, et Nordea jaoks oleks Soome kui pangandusliidu liige oma tegevuse jaoks suurepärane platvorm,“ ütles Orpo rahvusringhäälingule YLE. Orpo lubas samuti stabiilset ja prognoositavat eelarvepoliitikat.

„Kui see õnnestub ja Nordea kolib peakontori Soome, oleks see oluline signaal, et meie poliitika on edukas,“ ütles Orpo. Ministri sõnul on Soomel tõsi taga ning töögrupp, kuhu kuuluvad nii rahandusministeeriumi kui keskpanga esindajad, kaalub teemat eri aspektidest.

Rootsi riik tahab suurendada sissemakseid, mis pangad teevad kriisihaldusfondi puhuks, kui peaks tulema uus kriis ja pangad vajavad abi. Fondile ei ole aga kehtestatud mingit lage, kui suureks see võib paisuda. Nii on pangandusliit välja arvutanud, et aastaks 2032 paisuks fond 222 miljardile Rootsi kroonile (25 miljardit dollarit), mis on kümme korda suurem summa kui kogunenuks siis, kui Rootsi oleks järginud Euroopa Liidu pangandusliidu nõudeid.   

Rootsi valitsus väidab, et vajab maksumaksjate kaitseks lisapuhvreid, kuna Rootsi finantssüsteem ületab neljakordselt riigi SKP. Kui Nordea peaks kolima Taani, tuleb regulaatoril vastutada pankade varade eest, mis ületavad riigi SKP rohkem kui viis korda. Soomes aitaks vastutuse koormat kanda euroala ühtne järelevalvemehhanism SSM.

Põhjala riigid on viimastel aastatel regulatsioonides eri kursi võtnud. Kui Rootsis on pidevalt reegleid juurde loodud, siis Taanis on ettevõtlusminister Mikkelsen võtnud sihiks regulatsioone leevendada, kuna need on muutunud juba liiga koormavaks. Ta on mõista andnud, et Nordea ülekolimine mingeid muudatusi reeglites ei tooks. Taani opositsioonipoliitikud on siiski vähem entusiastlikud. Uuesti on üles tõstetud küsimus, kas Taanil poleks sellisel juhul parem kaaluda pangandusliiduga liitumist.

„Nii suured pangad saavad valitsusi üksteise vastu välja mängida ja praegusel juhul nii ongi,“ ütles Bloombergile Taani opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide finantsküsimuste kõneisik Lisbeth Bech Poulsen. Pangandusliiduga liitumine võimaldaks tema sõnul sellised arengud välistada.

Nordea juhi Casper von Koskulli sõnul peaks peakontori paiknemine selguma suveks. Ta hoiatas, et pangal on kolimismõtetega tõsi taga, kui Rootsi valitsus ei tagane oma plaanidest, mis panganduse kulusid riigis tõstavad.

Von Koskull ütleb, et Nordea kaalub nii Taani kui ka Soome võimalusi, kui peakontori kolimine peaks tõesti aktuaalseks muutuma.

Otsuse lubab ta teha pragmaatilistel kaalutlustel. Rootsi valitsusele heidab Nordea ette ärikeskkonna pidevat muutumist, mis teeb äri ajamise raskeks.

Rootsi finantsturgude minister Per Bolund ütles läinud nädalal, et valitsus kuulab ära kõigi osapoolte arvamused. Samas toonitas ta, et valitsuse eesmärk on luua piisavad puhvrid, mis kaitseksid Rootsi maksumaksjaid riigi suure finantssüsteemi võimalike probleemide eest.

Kommenteerides väidet, et Rootsi on oma regulatsioonidega ehk liiga kaugele läinud, ütles Bolund, et võib-olla on asi lihtsalt selles, et teised Euroopa riigid on oma kriisihaldusfonde luues teinud liiga vähe ja mitte piisavalt. Minister lubas, et Rootsi valitsus esitab oma lõpliku ettepaneku kriisihaldusfondi kohta nii kiiresti kui võimalik.