Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kurioosum: kaupleja nõuab pangalt miljoneid
New Yorgi börs. Pilt on illustratiivne.
Mis juhtub, kui pank ise sertifikaatide hindade sisestamisel vea teeb? Ühe börsikaupleja jaoks on küsimus miljonites eurodes.
Näpuvead pole börsil midagi erakordset. Mõnikord võib kogemata vale aktsiat osta ja müüa, kui sarnase nimega börsitähise sisestad, mõnikord harva võib hind tehnilistel põhjustel vale paista. Saksa leht Handelsblatt kirjeldab erakordselt kallist juhtumit, milles on vastamisi Frankfurdi börsikaupleja Armin S. ja Prantsusmaa suurpank BNP Paribas.
Asi sai alguse 2015. aasta detsembris, mil Armin S. astus Handelsblatti andmetel "pohmas peaga oma Frankfurdi kontorisse", kus otsustas osta 3000 BNP Paribase sertifikaati. Tükihind: 108 eurot. Kokku läks see lehe andmeil talle maksma 326 000 eurot. Kui ta aga veidi hiljem oma kontot vaatas, oli talle sertifikaate üle kantud ei rohkem ega vähem kui 163 miljoni euro väärtuses.
Näpuviga andis miljonivõimaluse
Handelsblatti andmetel oli lugu järgmine: BNP Paribas' töötaja oli kogemata sertifikaadi hinda sisestades võtnud 500 korda madalama faktori ja, kui ta sertifikaadi hinna taas õigeks korrigeeris, oli see 54 000 eurot. 45 000 protsenti tootlust nagu maast leitud!
Sääraste „näpukate“ jaoks on pankadel väga kindlad reeglid. BNP Paribas' ja kaupleja BIW Banki vahel oli kokku lepitud, et kui vea tõttu tekkiv kahjusumma ületab 20 000 eurot, peab pank sellest hiljemalt järgmise tööpäeva hommikuks teada andma. BNP Paribas andis probleemist märku aga neli päeva hiljem. See andis kauplejale võimaluse pangalt miljonid välja nõuda.
Nüüd ongi Handelsblatti andmetel tekkinud kummaline olukord, kus ühelt poolt nõuab Armin S. esialgu miljonit eurot ja, kui ta nõue kohtus läbi läheks, siis ka ülejäänud raha.
Teisalt süüdistab BNP Paribas kauplejat petukatses – kui mees nägi, et sertifikaadi hind on kummaliselt madal, siis oleks – nõnda seisis ühes panga saadetud kirjas kauplejale – pidanud sellest pangale teada andma. Seda enam, et Armin S. pole tavaline juhukaupleja, vaid ligi 20aastase investeerimispankuri kogemusega mees, kes peaks teadma, et panga sertifikaadid olid aasta aega kaubelnud 50 000 euro ringis tükk.
Sertifikaadid on kauplejate seas populaarsed instrumendid, millega saab panustada näiteks turu langusele või teatud kursivahemikule.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.