Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Igor Setšin Rosneftist: me töötame väga palju

    Venemaa naftafirma Rosnefti logo.Foto: EPA

    Rosnefti juht ning Venemaa üks mõjukamaid mehi Igor Setšin rääkis Financial Timesile Venemaa-vastastest sanktsioonidest ja riikliku naftakompanii Rosnefti käekäigust.

    “Ausalt öeldes mulle sanktsioonidest rääkimine ei meeldi. Ma arvan, et need on põhjendamatud ja illegaalsed. Poliitilist vastutust ei tohiks panna äritasandile. Me ei ole osa rahvusvahelisest poliitikast. Me ei kujunda poliitikat,” ütles Setšin alustuseks.
    Rosneft on börsil, ent kuulub 50 protsendi ulatuses riigile. Ja erinevalt ettevõtte juhi sõnadest, mängib ettevõte tegelikult Vene poliitikas suurt rolli.
    Setšin ütleb, et Vene sanktsioonide eesmärk oli mõjutada ja halvendada Venemaa sotsiaalpoliitilist keskkonda. “Teha asjad halvemaks ning mõjutada valimisi. See on minu sügav veendumus,” lisas ta.
    Setšin on mõneti mures aga Rosnefti pärast. Poliitiline surve on muutnud ka ettevõtte käekäigu kesisemaks. Setšin märkis, et ta näeb praegu väga palju vaeva, et kapitali suuta suurendada. Tema ponnistusi võis varem mõõta 93 miljardi dollariga, praegu on see erinevatel põhjustel vähenenud 62 miljardini. Ta märkis, et ettevõte suudab lahendada sanktsioonidest tulenevad probleemid kiiresti ja valutult. Hoopis teine küsimus on, kuidas turg neid asju näeb ning see mõjutab Rosnefti enim.
    Tugev sisevaade
    Setšini enda edukuse taga on valdavalt Vene poliitiline süsteem ja asjaolu, et ta on Putini lähikondlane. Kuigi tal pole kõrgharidust geoloogias ega inseneriteaduses, on ta sageli turu tehnilise poolega oluliselt rohkem kursis kui teised naftakompaniide juhid. Muuseas on Setšin tuntud ka selle poolest, et tal on väga hea ülevaade USA kildanafta turust ning ta teab seal toimuvat väga hästi.
    Rosneftile andsid Venemaa-vastased sanktsioonid peamiselt investeeringuid puudutava löögi. Selle tulemusena pidi ettevõte küsima ka riigiabi. Praeguseks on jõutud aga sellele maale, et kõik need kriitikud, kes kartsid, et Rosneft ei saa ilma välisinvesteeringuteta hakkama, söövad omi sõnu.
    Vahemikus 2013-2016 tõusis Rosnefti tootmine 10% võrra. Ettevõte on ise teatanud, et mitte ükski börsil olev naftafirma ei suuda naftat maa seest välja pumbata odavamalt.
    Setšin on tuntud ka selle poolest, et tema tööpäevad on väga pikad. Ta ärkab kell 5 hommikul ning on kaasatud ettevõtte sisuliselt igasse töövaldkonda. “Öeldakse, et eraettevõtted on palju efektiivsema töökorraldusega. Ma ei nõustu sellega üldse. Me näitame, et me suudame olla konkurentsivõimelised ning suudame konkureerida igaühega, kes me turul tegutseb.”
    Tahab laiendada haaret
    Pikalt on Rosnefti puhul räägitud aga osalemisest teistes projektides ja tegemistes. Rosneft peaks sõlmima India naftafirmaga Essar Oil selle ostulepingu. Tehingu väärtus on 13 miljardit dollarit ning see peaks lõpule jõudma sel kuul. 
    Lisaks on Rosneftil osalus ühes Venezuela naftaprojektis, rafineerimistehast ehitatakse Indoneesiasse ning aktiivne tegevus käib Kurdistanis viiel naftaväljal. Samuti tahab Rosneft olla rohkem tegev Lähis-Ida naftaturul.
    Setšin peab Essari tehingu õnnestumist märkimisväärseks, kuna India naftanõudlus suureneb ning turg on hea potentsiaaliga. Selle tulemusena kasvaks Rosnefti rafineerimisvõimsus 20% võrra. Lisaks kuuluks tehingu tulemusena Rosneftile näiteks ka 2700 tanklat Indias.
    Mõistagi võttis Setšin sõna ka Venemaa ja USA suhete kohta. Eriti märkimisväärseks peab ta, et USA välisminister on Rex Tillerson, Exxon Mobili endine juht. “See on naftatööstusele väga hea. Ta on meie endine kolleeg ning mõistab, missugust sünergiat koostööprojektidest võib leida".
    Setšin ja Tillerson on omavahel heades suhetes, peamiselt seetõttu, et Exxoni ja Rosnefti koostöös sündis Venemaal mitu naftaprojekti. Tulevikku silmas pidades loodab Setšin, et kolm suurt naftariiki, USA, Saudi Araabia ning Venemaa, hakkavad rohkem koostööd tegema.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.