Julgele haiglakontsernile paistab helge tulevik

07. juuli 2017, 09:45
Helios Freseniuse kliinik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170707/BORS/170709892/AR/0/AR-170709892.jpg
Ainult tellijale

Investeerimisideid otsides on mulle silma jäänud Euroopa suurima erahaiglate keti omanik Fresenius, mis on teinud viimasel ajal mitu hiidtehingut.

Fresenius on Eestis vähetuntud Saksamaa kontsern, kus töötab üle veerand miljoni inimese ja mis tegeleb kõikvõimalike aladega alates erakliinikutest, geneerilistest ravimitest (nn koopiaravim), dialüüsiaparaatidest kuni finantsteenuseni välja. Freseniusel on hulk tütarettevõtteid ja juriidilisi konstruktsioone üle kogu maailma, nii et investorit, kes tahab endale ettevõtte toimimise üksipulgi selgeks teha, ootab ees suur tööpõld. Freseniuse aktsia on noteeritud nii Saksa kui ka USA börsil. Esimesel juhul kuulub ta ka Stoxx 600 ette­võtete hulka. USAs on ta noteeritud Fresenius Medical Care AGna. Aktsiad on mõlemal viimase poole aastaga tublisti tõusnud.

Halvad uudised kõigepealt: praegu, kui Põhjamaade tublimate aktsiate dividenditootlus on kaugelt üle viie protsendi aastas, pakub Fresenius üsna närust, 0,79protsendist dividenditootlust. Seda hoolimata asjaolust, et viimased viis aastat on kontsern dividendi jõuliselt tõstnud. Ka P/E suhe on 25,75, mis tundub esmapilgul kõrgevõitu. Kuid kontserni kui sellise tegevus ja tulemused on muljetavaldavad.

Investeerimispankur laiendab haiglaketti

Üle maailma tegutsev kontsern on laiemale avalikkusele tuntud era- ja dialüüsikliinikute tõttu. Kui Fresenius ostis 2013. aastal üles Rhöni erakliinikud, sündis sellest Euroopa suurim erakliinikukett. Peale pikemat ostupausi – mil võlakoormat vähendati – võttis kontserni juhtimise möödunud aastal üle pikaaegse investeerimispankuri kogemusega Stephan Sturm, kes asus hoogsalt kontserni laiendama: möödunud aasta lõpus, mil teatas, et omandab 5,76 miljardi euroga Hispaania suurima erakliinikute keti Quironsaludi (43 haiglat, 39 ambulatooriumi). Toona põhjendasid sakslased ülevõtusoovi laienemisvajadusega Euroopas, poole sõnaga märgiti ka, et tehinguga loodab Fresenius hoida maksudelt tulevikus kokku 50 miljonit eurot aastas.

Kuid Sturmi ostupalavik pole veel raugenud: tänavu aprillis raputas ta Saksa avalikkust teadaandega, et ostab 4,4 miljardi dollariga USA kontserni Akorni ning Mercki geneerikaravimeid tootva biotehnoloogiaosa napilt 170 miljoni euro eest.

Fresenius loodab, et esimene tehing avab neile väiksemate kliinikute-apteekide uksed ja hoiab peale selle aastas maksudelt 100 miljonit eurot kokku. Teisel juhul on kasu pikas plaanis: biosimilars-äri on Freseniuse juhtkonna hinnangul kasvav valdkond. Kõik tehingud finantseerib Fresenius võõrkapitaliga, mis ettevõtte reitingut ei kahjusta. Saksa meedia andmetel on tehingutele valmis õla alla panema nii Credit Suisse, Deutsche Bank kui ka JP Morgan. Samuti teatas kontsern, et loobub omakapitali suurendamisest ja jätab selle esialgu 21 miljardi euro peale. Kohustusi on ettevõttel 2016. aasta seisuga ligi 25 miljardi euro eest.

Maailma suurim dialüüsikontsern on pärast mitut kiratsevat aastat taas raha teenima hakanud: 2015. teeniti joone all 1,4 miljardit eurot puhaskasumit ning 2016. oli see näitaja juba 1,6 miljardit eurot. 2020. aastaks sihitakse kaugelt enam kui kahemiljardilist kasumit. Ettevõtte käive oli mullu 29,1 miljardit eurot – mis on Euroopa mõistes tugev tulemus.

Kontserni pahupoolelt saab välja tuua selle, mis suurte kontsernide puhul ikka: USAs sattus ta vaidlusesse ametiühingutega palga ja töötingimuste teemal.

Panustan vananevale rahvastikule

Freseniuse aktsia on Saksa börsil tõusnud viimase 12 kuuga üle 26 protsendi 78,30 eurole. Kas tõus võib jätkuda? Eelkõige usun, et rahvastiku vananemine ja sellega kaasnev haigete osakaalu suurenemine jätkub tempos, millele mõeldagi ei julge. Seda, et neil kliendibaas ära kaoks, vast karta pole. Iseasi on selles, milliseks nad tulevikus oma hinnapoliitika kujundavad ning mida teeb konkurents. Kui Fresenius edaspidi agressiivselt laieneb, on tal aga piisavalt turgu ja meditsiin on tulus äri.

Freseniuse kontserni suuromanik on erafond

Fresenius sai alguse 1912. aastal, kui apteeker Eduard Fresenius rajas oma meditsiiniettevõtte. Freseniuste abielu jäi lastetuks, kuid nende majapidamises elas Fernaude perekond. Kui seal pereisa suri, adopteeris Fresenius nende tütre Else ja lasi tal apteekriks õppida. Fresenius suri 1946. aastal ja jättis oma tolleks ajaks võlgades ja oluliselt kahanenud äri 21aastasele Elsele, kes ehitas nüüdse impeeriumi üles koos oma mehe Hans Kröneriga. Kui Else 1988. aastal suri, jättis ta 95 protsenti aktsiatest omanimelisele fondile. Aja jooksul on fond osalust vähendanud, kuid on 26 protsendiga ikka veel kontserni suurim omanik. Else Kröner-Freseniuse fond on ligi kahemiljardise kapitaliga üks Saksamaa suuremaid. Kolm aastat tagasi Handelsblatti tehtud Saksamaa fondide edetabelis oli see 4,2 miljardi suuruse varaga riigi suuruselt kolmas fond, mis jagab raha heategevuslike projektide heaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. July 2017, 09:53
    Otsi:

    Ava täpsem otsing