Eestisse tulnud suurinvestor leiab end tupikust

17. juuli 2017, 06:45
Keelumärk sõiduteel.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170717/BORS/170719931/AR/0/AR-170719931.jpg
Ainult tellijale

Eesti tehinguturg on hoogustunud, kuid suureks elevuseks pole põhjust: välisinvestorile ei meeldi kõrged tööjõumaksud ja energiatasud ning kui siia otselennuga ei saa, siis ta lihtsalt ei viitsi investeeringut Eestisse ette võtta.

Esimesel poolaastal vahetas Eestis omanikku 77 suurt kinnisvaraobjekti ja ettevõtet ning teinegi poolaasta tõotab tuua mitu suurtehingut.

Ellex & Raidla partner Sven Papp ütles, et välismaiseid investeeringuid tuuakse riiki aastas alla miljardi, aga maht on selgelt kasvav ja välismaiste fondide huvi meie vastu on täiesti olemas. Kahjuks pärsivad tema sõnul suurinvesteeringuid Eestis eelkõige kõrged tööjõumaksud ja energiatasud.

„Kui me räägime näiteks Tesla tehase võimalikust tulekust Eestisse, siis selle puhul on üheks kriteeriumiks kindlasti energia hind ja kui räägitakse, et tehases hakkab tööle 5000 inimest, siis on igal maksuprotsendil tööjõumaksudes tohutu mõju. Kui tahame olla konkurentsivõimelised, siis peame mõistma, et pole palju neid riike, kus nii suurtele ettevõtetele soodustusi ei tehtaks,“ nentis Papp.

 

Papi sõnul on Eesti ja Balti riigid üldiselt atraktiivsed eelkõige Skandinaavia investorile, kes siinset majandust mõistab ja kelle jaoks siinsed investeeringud on mõistliku suurusega. Globaalsed investeerimisfirmad ei taha tema sõnul naljalt teha alla 50 miljoni dollari suuruseid investeeringuid, aga nõnda suuri asju on Eestil pakkuda vaid käputäis.

"Selles valguses on hea, et eelmise aasta lõpus toimus mitu suurt tehingut ja sellised tegijad nagu Providence ja KKR käisid ka siinseid asju kaemas. Järgmine, millega Eesti tehinguturg tähelepanu saab, on kindlasti Tallinna Sadama ja osa Eesti Energia börsile toomine – sellise mahuga tehingutel hoitakse ka välismaal silma peal,“ ütles Papp ja lisas, et mullusega võrreldavaid suurtehinguid on oodata ka teisel poolaastal.

Idufirmad: raha on turul rohkem kui projekte

Esimesel poolaastal tehti kõige rohkem suurtehinguid kinnisvaras – 11. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama ITK- ja finantssektor 10 tehinguga.

Ellex & Raidla partneri Risto Vahimetsa hinnangul näitab tehingute statistika jätkuvalt niinimetatud uue majanduse tõusu – IKT-tehingute osakaal on Eestis suurem kui ehitusssektoril. "See on märgiline mitmes mõttes. Ka finantseerimise poolel vaataksin ma pangana väga tõsiselt peeglisse ja hakkaksin mõtlema, kuidas finantseerida uut (hüpoteegivaba) majandust. Muidu võib olla liiga hilja – panganduse välised finantseerijad võtavad positsioonid ja kasvavad koos uue majandusega domineerivateks,“ ütles Vahimets.

Kuigi Eestis räägitakse meeleldi uuest majandusest ja idufirmadest ning ka tehinguid on selles valdkonnas palju – alates ostust-müügist kuni raha kaasamiseni –, siis tehingud jäävad Sven Papi hinnangul veel väikeseks. 

Suurinvestor ümber istuda ei armasta

Kas Eestis võiks ka idufirmade seas USA-laadseid IT-tehinguid sündida? „Maailmas on praegu väga palju vaba raha, mis otsib kohta. Võib öelda, et kõige tuntumad Eesti idufirmad leiab raha ise üles ja käib uksele koputamas. Mitte, et idufirmad müügis oleks, aga huvi on nende vastu täiesti olemas,“ on Papp veendunud.

"Samas, nii palju kui ma olen idufirmadega rääkinud, siis paljud on öelnud, et esimesed kuus kuud on Eestis väga mõnus olla: infrastruktuur, toetused, võimalik leida 10 sõpra, kellega idee teoks teha. Aga siis õige pea tekib probleem, et investorid ja turg ja sidemete loomine on kuskil mujal. Seda kaugtöö korras teha ei saa, pead füüsiliselt kohal olema ja nii tulebki asutada ennast Londoni või Bostoni poole teele, ja see on reeglina sõit üheotsapiletiga,“ ütles Papp.

Tema sõnul on siin tähtis ka lennuühendus. "Kui ikka investor peab Eestisse lendamiseks mitu korda ümber istuma ja tunde lennuväljal passima, siis ta lihtsalt ei viitsi seda investeeringut Eestisse ette võtta," nentis ta.

Kolm kõige suuremat tehingut

Esimese poolaasta kõige väärtuslikum tehing oli Rootsi kinoettevõte AMC Entertainment Holdingsi märtsikuine otsus osta Nordic Cinema Group, mis läks maksma 865 miljonit eurot. Kuna Nordic Cinema töötab kõigis Balti riikides, oli Eesti osa selles küll märkimisväärselt väiksem.

Järgmisena tulebki juba kinnisvaratehing: ehituspoodide keti Baltic Retail Properties aktsionärid soostusid müüma 70protsendilise osaluse kinnisvarainvesteeringutele spetsialiseerinud rahvusvahelisele fondile CPA:17. Tehingu väärtus oli 174 miljonit eurot ning sellega sai Baltic Retail Properties omale 10protsendise osaluse CPA:17s.

Poolaasta suuruselt kolmas tehing oli Viasati müük USA meediakontsernile Providence Equity 115 miljoni euro eest. Tehinguga läksid ameeriklastele sellised tuntud Eesti brändid nagu telekanalid TV3, TV6 ja 3+ ning raadiokanalid Power Hit Radio ja Star FM.

Kuna Eestis on tehingusummad üldiselt salastatud, pole võimalik eile tuua summasid sektorite kaupa ja võimatu on võrrelda ka erinevate aastate tehinguid. 

Mis saab edasi?

Kuigi tehingute arv on kasvanud ja turg hoogustunud, siis uuel poolaastal jäävad mahud Ellex & Raidla advokaadibüroo teatel väiksemaks kui möödunud kvartalis või mullu.

„Väike turg on hästi volatiilne ja sageli polegi otseseid põhjuseid, miks ühte kvartalisse suurema väärtusega tehinguid rohkem satub,“ ütles Papp. „Kui võtta veidi pikem ajavahemik, siis trendid ühtlustuvad. Arusaadav trend oli 2008. ja 2009. aasta masu ajal, kus rida välismaiseid äriühinguid Eesti turult väljus. Mitte sellepärast, et nende Eesti ettevõtted oleksid olnud kahjumlikud, aga neile jõudis kohale, mida tegelikult tähendab Eesti turu väiksus ja loomulikult ei rahuldanud neid meie turu potentsiaal,“ ütles Papp.

Teda rõõmustab praegu Eesti tehinguturu järjekindel, umbes 10protsendine aastakasv.

Mis pärsib Hiina investeeringuid?

Ka Hiina ärimehed otsivad rahapaigutuseks võimalusi ja neid on ka Eestis käinud, kuid suur raha pole veel siia jõudnud. Papi hinnangul on Hiina raha siia jõudmise teel neli takistust.

Esiteks pelgavad hiinlased siinse turu väiksust. Teiseks tuleb tõdeda, et ükskõik kui magusat investeeringut ka ei pakutaks, üsna kiiresti jõutakse läbirääkimiste faasis küsimuseni, kuidas suhtutakse Eestis Tiibetisse. Siis uuritakse, et missuguseid Aasia investeeringuid Eestis juba on. Paraku pole neid palju.

Meie suur pluss Hiinaga kauplemisel võiks olla geograafiline asukoht ehk Venemaa lähedus, kuid paraku pole Venemaa suhted ei meie ega Euroopaga tervikuna just kuigi head.

"Ma arvan, et kui Hiina investeeringud paisu tagant minema saaks, siis tuleks investeerijaid küll,“ ütles Papp.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. July 2017, 16:58
Otsi:

Ava täpsem otsing