USA survestab patuaktsiaid

Täpsemalt tegi USA valitsus juuli viimastel päevadel ettepaneku, mille järgi vähendataks nikotiini hulk sigarettides tasemele, mis ei tekita sõltuvust. Nii loodetakse suitsetajad suunata e-sigarette ning teisi vähemkahjulikke tubakatooteid tarbima. Samuti peaks väiksem nikotiini hulk sigarettides aitama suitsetajatel kergemini sellest tegevusest loobuda.

„Nikotiin ise ei ole küll vähi ja kopsu- ning südamehaiguste peamine tekitaja, kuid seda on teised tavasigarettides leiduvad keemilised komponendid,“ põhjendas Scott Gottlieb USA toiduametist uue regulatsiooni vajalikkust. „Sigaretid on ainus legaalne tarbekaup, mis võib tappa pooled selle kasutajatest,“ lisas ta.

Samuti kaalutakse USAs mentoolimaitseliste sigarettide keelustamist. Analüütikute hinnangul saavad USA valitsuse sammudest indu juurde ka Euroopa riigid.

„Kui nikotiini hulk sigarettides väheneb, tekib ka uusi suitsetajaid vähem ning need, kes suitsetamist jätkavad, teevad seda oluliselt väiksemas mahus,“ leidis Londoni ETX Capitali turuanalüütik Neil Wilson. „Muudatuse negatiivset mõju tubakaettevõtetele on seetõttu raske ülehinnata,“ lisas ekspert.

Tubakatootjate hinnangul tuleks igasugused piirangud aga hoolikalt läbi mõelda ning need peavad olema teaduslikult põhjendatud. „Uued reeglid peavad põhinema teadusel ja need ei tohi viia etteaimamatute tagajärgedeni,“ seisis Philip Morrise avaldatud teates. Sellegipoolest ollakse valmis koostööks valitsusega. „Tahame, et meid protsessi kaasataks ning leiaksime tehniliselt mõlemale poolele sobivaima lahenduse,“ teatas British American Tobacco.

Nii USA kui ka Suurbritannia tubakatootjate aktsiad reageerisid uudisele tugeva langusega. Suurimad tootjad kaotasid börsil päevaga kokku ligi 26 miljardit dollarit oma turuväärtusest. Nii näiteks kukkus uudise peale Marlborot tootva Altria aktsia väärtus pea 10 protsenti, tegemist oli ettevõtte jaoks halvima päevaga pärast 2008. aasta novembrit. Cameli ja Lucky Strike’i kaubamärkide poolest tuntud British American Tobacco kaotas uudise järel oma turuväärtusest ligi 9 protsenti.

Uudisele reageeris negatiivselt ka patuindeks VICEX, mis koondab alkoholi- ja tubakatootjaid ning hasartmänguteenust pakkuvaid ettevõtteid.

Siiski on mitu suurtootjat asunud juba varem end selliste piirangute eest kaitsma, keskendudes järjest rohkem elektrooniliste sigarettide ärile. „Soovitan investoritel suurtootjate hetkelist, uute piirangute kehtestamisest tulenevat nõrkust ära kasutada ning paigutada oma raha nendesse ettevõtetesse, kes e-sigaretiäri arendavad,“ soovitas Wells Fargo analüütik Bonnie Herzog.

Näiteks on Philip Morris International välja arendamas IQOS tüüpi e-sigarette, mis põhinevad kuumutamisel, mitte põlema süütamisel. Kuumutamisel baseeruvaid tooteid peetakse võrreldes tavasigarettidega tervislikumaks, sest nii tekib vähem toksilisi kemikaale. E-sigarettidest tulenev konkurentsieelis on ka põhjus, miks Philip Morrise aktsia 28. juulil, pärast uudise teatavakstegemist ja sellega kaasnenud suurt langust võrreldes teistega börsipäeva lõpuks küllaltki hästi taastus.

IQOSi on katsetatud juba Jaapanis, Itaalias, Šveitsis ja Suurbritannias, kus toode on osutunud oodatust populaarsemaks. „Ma arvan, et see vähendatud terviseriskiga toode annab Philip Morrisele pikas perspektiivis konkurentsieelise,“ lausus Herzog. Toote viimiseks USAsse tehakse koostööd Altriaga. Kuumutamisel põhinevaid e-sigarette toodavad ka teised ettevõtted, kuid analüütikute hinnangul jääb nende tootearendus veel Philip Morrisele tuntavalt alla.

Tulevikus pole välistatud küll ka piirangute seadmine e-sigaretiärile, kuid USAs on antud märku, et vähem tervist kahjustavatele tooteliikidele tehakse praegu erandeid.

Philip Morris üritab jõuliselt laieneda ka Indias, kus suitsetajate hulk jääb alla 10 protsendi. Ettevõte näeb regioonis tohutut potentsiaali, kuid turuosa haaramisel tuleb silmitsi seista taas kohaliku valitsusega. Nimelt võitleb India Philip Morrise tubakareklaamiga, mille eesmärk on enda toodete juurde meelitada 18-24 aastaseid noori.

Patusektoris võib häid investeeringuid leida ka õlletootjate hulgast. Nii näiteks on paranenud kõigi suuremate sektoris tegutsevate ettevõtete tulemused. Maailma suurima õlletootja AB Inbevi müügitulu kasvas teises kvartalis 11,8 protsendi võrra, 5,35 miljardi dollarini. Samuti läheb ettevõttel oodatust kiiremini 104 miljardi dollari kogumine, mis kulutati SABMilleri üle võtmiseks. „Kõige hullem maailma õlleturul on läbi ning oodata võib tugevat teist poolaastat, AB InBev on kindlasti suures mängus,“ ennustab BNP Paribasi analüütik Eamonn Ferry.

AB Inbev edule on suuresti kaasa aidanud ka kulude märkimisväärne kokkuhoid. Näiteks pärast SABMilleri ülevõtmist ja probleeme Brasiilias koondas AB Inbev 5500 töökohta.

Põhjust rõõmustamiseks pakkus selle aasta esimeses kvartalis ka Saku emaettevõte Carlsberg. Nimelt kasvas kontserni käive võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4 protsendi võrra. Samuti on oma turuosa suudetud kasvatada Põhjamaades. Ettevõte keskendub üha rohkem kallima kvaliteetõlle tootmisele, nii näiteks on Grimbergeni tootmismahtu suurendatud veerandi võrra, peamiselt Prantsusmaal ja Itaalias.

„Alkoholitootjatel on Euroopas turgu, sest ostujõud hakkab vaikselt kasvama,“ oli Sanfordi analüütik Trevor Stirling optimistlik. „Inimeste majanduslik kindlustunne on viimase kümnendi kõrgeim ning see annab õlletootjatele suurema võimaluse ka hindade dikteerimisel,“ selgitas ta.

Suurimaid väljakutseid ja võimalusi nähakse aga Aafrika ja Venemaa turgudel. Sellest hoolimata loodab oma tootmismahtusid üle ootuste suurendanud maailma suuruselt teine õlletootja Heineken saavutada Elevandiluuranniku turul samasugust edu nagu Nigeerias.