Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merko näitas kasvutrendi

    Merko ehitajad Tallinnas maakri maja objektil.Foto: Raul Mee

    Täna avaldas Merko Ehitus kokkuvõtte teise kvartali ja esimese poolaasta tulemustest. Kontserni juhtkonna hinnangul näitasid teise kvartali müügitulu ja kasum ootuspärast kasvu võrreldes eelmise aasta sama ajaga ning hea meel on selle üle, et käive kasvas kõigil kontserni koduturgudel.

    Kasumlikkus
    Ettevõte teatas, et teise kvartali puhaskasum oli 2,2 mln eurot (mullu II kvartal: 1,7 mln eurot) ning puhaskasumi marginaal 3,1% (mullu II kvartal: 2,9%). II kvartali puhaskasumit mõjutas tulumaksukulu dividendidelt summas 0,9 mln eurot (mullu 0,6 mln eurot).
    Poolaasta puhaskasum oli 3,2 mln eurot (mullu 1,8 mln eurot), kasvades 76,2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Puhaskasumi marginaal kasvas 2,5%ni (mullu: 1,7%). Poolaasta kasum enne makse oli 4,4 mln eurot (mullu: 2,7 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 3,4% (mullu: 2,6%).
    Müügitulu
    Teise kvartali müügitulu oli 70,7 mln eurot (mullu II kvartal: 58,7 mln eurot) ning poolaasta müügitulu oli 128,8 mln eurot (mullu: 105,6 mln eurot), suurenedes 22% võrreldes eelmise aastaga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulude osakaal oli 31% (mullu: 30%). 6 kuuga müüdud korterite arv (239) on mullusega võrreldes suurenenud 50,3% ja korterite müügitulu (26,9 mln eurot) 54,5% (mullu: 159 tk ja müügitulu 17,4 mln eurot).
    Rahapositsioon
    Poolaasta aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 25,9 miljonit eurot ning omakapital 118,7 miljonit eurot (49,3% bilansimahust). Võrreldavad andmed eelmise aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 21,7 mln eurot ning 118,5 mln eurot (54,8% bilansimahust). Tänavuse 30. juuni seisuga oli kontserni netovõlg 19,4 mln eurot (mullu: 13,3 mln eurot).
    Lepingute portfell
    Esimese poolaasta seisuga kasvas kontserni teostamata tööde jääk 387,5 mln euroni (mullu: 279,4 mln eurot). Esimese poolaastaga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 216,6 mln eurot (mullu: 109,0 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 158,0 mln eurot (mullu: 86,6 mln eurot).
    Juhtkonna kommentaar majandustulemustele:
     
    "Kontserni juhtkonna hinnangul näitasid teise kvartali müügitulu ja kasum ootuspärast kasvu võrreldes eelmise aastaga ning hea meel on sellest, et müügitulu suurenes kõigil kontserni koduturgudel. Kontsern on tänavu kasvatanud ka ehituslepingute portfelli, seda eeskätt Lätis, kus on alustatud mitme uue suure objekti ehitamist. Sellega seoses on ka Läti ettevõtte töötajate arv kasvanud. Konkurents peatöövõtjate vahel on aga jätkuvalt väga tihe kõigis riikides, kus kontsern tegutseb. Teisalt on tööjõu kättesaadavus ja tarnijakindlus muutumas üha keerulisemaks, mis paneb juhtkonna hinnangul peatöövõtjad surve alla nii kasumimarginaalide kui tähtaegade osas ja sunnib otsima lahendusi.
    Kontserni juhtkonna hinnangul on korterite müük teises kvartalis ja esimesel poolaastal läinud ootuspäraselt. Mullu sama perioodiga võrreldes müüs Merko Ehitus tänavu kuue kuuga 50% enam kortereid ning teenis 54% enam müügitulu. Sellele aitas kaasa mitme projekti samaaegne valmimine ja müüki jõudmine esimesel poolaastal. Korteriturg Tallinnas ja Vilniuses on kontserni juhtkonna hinnangul jätkuvalt aktiivne, ehkki hinnalagi tundub käes olevat ja tulevikus võib eeldada osades arendusprojektides mõnevõrra pikemaid müügiperioode. Riia korteriturg ei ole aga veel samasugust hoogu sisse saanud. Kuue kuuga on Merko investeerinud tänavu käivitatud ja juba töös olevatesse arendusprojektidesse enam kui 18 miljonit eurot
    Ehitusturu väljavaateid hinnates ootab Merko, et Riias jõuaks nõudlus korteriturul kiiremini teiste Balti pealinnade tasemele. Vilniuses ja Tallinnas on viimaste aastate korterituru kasv küll stabiliseerumas, ent samas nõudlus hea elukeskkonna järele püsib. Leedus tahaks näha ehitusturul rohkem riigihankeid. Eestis arvestame, et uute ärikinnisvara objektide lisandumine mõneks ajaks stabiliseerub ja samas tegevusmahud kasvavad infrastruktuuri poolel.  Tervikuna töötab kontsern selle nimel, et esimese poolaasta ärimahtude kasv meie koduturgudel jätkuks ka teisel poolaastal.“
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.