Morgan Stanley arvutuste kohaselt eraldab elektri tootmine autodele rohkem süsihappegaasi, kui auto ise seda säästab. Seda riikides, kus lõviosa elektrist toodetakse fossiilkütustest, nagu USA ja Hiina, aga ka Eesti.

- Tesla elektriautod pole sugugi keskkonnasäästlikud.
- Foto: EPA
Globaalsest soojenemist tingitud kliimamuutust peetakse peaaegu ühehäälselt üheks inimkonna suurimaks ohuks tulevikus, mille halvima stsenaariumi puhul võib hävida enamik inimkonnast ning planeedi ökosüsteemist. Investorid, kes üritavad võidelda fossiilkütuste kasutamise ning globaalse soojenemise vastu, on ostnud endale ettevõtte aktsiat, mis arvatava kasu asemel võivad teha hoopis rohkem kahju, kirjutab MarketWatch.
Investeerimispank Morgan Stanley identifitseeris 39 ettevõtte aktsiad, kes teenivad poole oma käibest müües keskkonnasõbralike tooteid ja teenuseid ning kellel on positiivne keskkondlik ja sotsiaalne mõju.
Elektitranspordi vastulause: elektriauto ei saasta keskkonda!
Elektritransport OÜ juhatuse liige Raul Potisepp:
Elektritransport OÜ arvates on artikli pealkiri väga eksitav, kuna elektriauto keskkonnasääst sõltub sellest, millistest allikatest on pärit elekter. Kuna erinevates riikides on elekter erinevatest allikatest toodetud, siis on väga vale öelda, et elektriauto kui selline on keskkonnasaastaja. Pigem on probleem elektritootmises.
Lisaks tuleb märkida, et Pariisi kliimaleppes on eesmärgiks võetud nii elektritootmise kui ka transpordisektori CO2 vähendamine. Seega võib öelda, et nii elektritootmine ja seega ka elektriautod muutuvad järjest rohelisemaks.
Eestis on KredExi toetusega ostetud elektriautodel kohustus sõita 100% taastuvenergial. Selleks tuleb auto omanikul osta rohesertifikaat, mis tõendab, et elekter, millega tema auto sõidab, on pärit taastuvallikatest.
Edetabeli eesotsas figureerisid taastuvenergiaga tegelevad ettevõtted, kelle on positiivne keskkondlik mõju ning esimesed viis olid päikese- ja tuuleenergiaga tegelevad ettevõtted. Viisikusse kuulusid Canadian Solar, China High Speed Transmission, GCL-Poly, Daqo New Energy ja Jinko Solar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üllataval kombel polnud esimeste seas elektriautode tootjad, sealhulgas Teslat, mis on aastaid olnud keskkonnasõbralike investorite lemmik.
Tesla aktsia on aasta algusest tõusnud ligi 66%, kuid vastupidiselt aktsionäride portfelli hellitamisele, ei hellita Tesla nii palju planeeti. Morgan Stanley sõnul oli see nende uuringu kõige suurem üllatus.
Pank kategoriseeris kliimamuutust positiivselt mõjutavad aktsiad nelja kategooriasse: kommunaalteenused, taastuvenergiaseadmete tootjad, rohelise infrastruktuuri ja transpordiga seotud ettevõtted. Pärast seda analüüsis ja võrdles investeerimispank ettevõtteid erinevatel alustel, mille hulka kuulus ka see, kui palju vähendab ettevõtte teenuste ja toodete müümisega süsihappegaasi emissiooni.
See oli parameeter, milles Tesla koos Hiina Guoxan High-Techiga ei säranud. Morgan Stanley kirjutas, et kuigi elektriautode ja liitiumakude tootmine aitab vähendada otsesest CO2 emissiooni, siis elekter, mida kasutatakse autode käivitamiseks ja tootmiseks, tuleb suuresti fossiilkütustest. Nimelt põhineb 72% energiakasutusest Ameerikas fossiilkütustel, Hiinas 75%. Võrdluseks Eestis toodetakse põlevkivist 2015. aasta andmetel 77% elektrist.
Samas tõi Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist kirjas Äripäevale välja, et elektriauto omanikul on näiteks võimalus soetada endale taastuvatel allikatel põhinevad tootmisseadmed või tarbida 100% rohelist elektrit ning sellest tulenevalt on olukord süsihappegaasi õhkupaiskamisel drastiliselt teistsugune. "Näiteks Norra kontekstis, kus 100% elektrienergiast on taastuvatel põhinev, on loo pealkiri selgelt eksitav," kirjutas Tammist.
Teisisõnu, elektritootmine elektriautode jaoks vabastab rohkem süsihappegaasi, kui elektriautode kasutamine seda vähendab.
Morgan Stanley arvutuste kohaselt vähendab miljoni dollari suurune investeering Canadian Solarisse CO2 heitmeid aastas 15 300 tonni. Sama summa investeerimine Teslasse suurendab aga süsihappegaasi paiskamist atmosfääri aastas 0,3 tonni võrra.
Samas mainis investeerimispank uuringus, et väga vähestel ettevõtetel, kui üldse, on sada protsenti positiivne mõju keskkonnale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!