Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ardo Hansson euro tugevuse pärast ei muretse
Euro on siiani liikunud koridoris, mis minu arvates endast suurt muutust ei kujuta, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson intervjuus agentuurile Bloomberg.
Hansson viitas heade majandusuudiste foonile, mistõttu pole euro tugevnemine üllatav.
„Meie jaoks ei ole see kunagi eraldi eesmärk,“ toonitas ta samas.
Hansson nentis, et rahapoliitika ei reageeri üksikutele järskudele muutustele – pigem püütakse esmalt saada kinnitust, kas tegemist on trendiga. Viimaste aastate inflatsiooni taset on näiteks enim mõjutanud kütuse hind. Mitte niivõrd euro vahetuskurss.
Kommenteerides Euroopa Keskpanga rahapoliitikat ja stiimulit euroala majandusele, ütles Hansson, et tähelepanu ei peaks nii palju olema keskpanga varaostuprogrammil. Kui keskenduda vaid ühele numbrile, näiteks igakuiste tugiostude suurusele – olgu see 80 miljardit eurot või 60 miljardit, siis on see justkui kergemini arusaadav, kuid suurem pilt võib silmist kaduda.
„Majanduskasvu toetav rahapoliitika moodustub paljude asjade koosmõjust. Selles sisalduvad tulevikuprognoosid, intressimäärad, pikema tähtajaga finantseerimine, tagatisvara – see on kõik kokku väga lai pakett,“ ütles Hansson. Kui stiimulit käsitleda laiemalt, siis on ka Euroopa Keskpangal rohkem manööverdamisruumi oma varaostuprogrammi „timmimiseks“. „Meil tuleb vaadata erinevate meetmete efektiivsust ja muuta võib-olla mõnevõrra stiimuli komponente.“
Võimalusena viitas Hansson näiteks muudatusi varaostuprogrammis, kus tugiostud võiksid ehk enam keskenduda erasektorile. „Minu meelest on struktuur vahel tähtsamgi kui mahud.“ Varaostuprogrammis seatud emitendi ja emissioonimahu piirangute muutmist Hansson ei toeta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.