Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuld võidab fänne juurde

KuldFoto: EPA

Kuld on ületanud 1300 dollari taseme ning väärismetall saab fänne juurde, sest USA inflatsioon sunnib Föderaalreservi intresside tõstmisel olema tagasihoidlikum ja geopoliitiline olukord on terav, kirjutab Bloomberg.

Metall peaks 2018. aastal kauplema sellest tasemest kõrgemal, sest Föderaalreserv otsustab tõenäoliselt tänavu tõsta intresse vaid kahel korral, ütles investeerimisfirma Pictet Wealth Managementi valuutastrateeg Luc Luyet. Tema prognoos põhineb sellel, et inflatsioon saab olema Föderaalreservi 2protsendilisest eesmärgist madalamal ning USA president Donald Trumpi poliitikad ei aita seda kiirendada.

Intresse tõstetakse aeglasemalt

„Arvestades seda, et inflatsioon peaks püsima madalal, ei oota me, et Föderaalreserv võiks 2018. aastal intresse tõsta üle ühe korra,“ ütles Luyet sellel nädalal Bloombergile antud intervjuus. „Dollar peaks järgmisel aastal majanduskasvu väljavaate halvenemise ja ootel oleva Föderaalreservi pärast kannatama. Seega ootame dollari järk-järgulist odavnemist, mis peaks toetama kulla hinda.“

Aprillis tõi Luyet välja, et kuld võib taanduda ka 1100 dollarini untsist (siis kauples kuld 1150-1200 dollari vahemikus). Viimastel kuudel on kollane metall aga tublisti kallinenud, sest Põhja-Korea ja Ühendriikide vahelised pinged on teravnenud. See on pidurdanud ka aktsiaturgude tõusu. Taolisi geopoliitilisi sündmusi on raske ette ennustada, aga Luyet ütles, et praegune olukord pakub kullale tuge.

Detsembrikuu kullafutuuride hind tõusis sellel nädalal 2,5 protsenti ning reede õhtuks maksis unts 1322 dollarit. Aastaga on väärismetall tõusnud 14 protsenti. Bloombergi dollariindeks on samal ajal taandunud aga 9 protsenti.

Dollar peaks lühiajaliselt taastuma

Lühiajaliselt peaks dollar praeguselt tasemelt aga veidi taastuma, mis omakorda survestaks kulda. Nimelt plaanib Föderaalreserv avalikustada septembris oma bilansi vähendamise plaani, lisaks sellele tõstetakse aasta lõpus tõenäoliselt ka intressimäärasid, sest USA majandus on heas seisus, lisas Luyet.

„Ma kasutaksin dollari kallinemist selleks, et kulda veidi odavamalt kätte saada,“ ütles Luyet ja lisas, et väärismetall võiks lühiajaliselt kukkuda 1250 dollarini untsist.

Teiste optimistide seas on ka miljardär Ray Dalio, kes juhib Bridgewater Associatesis maailma suurimat riskifondi. Ta on soovitanud investoritel hoida 10 protsenti portfellist kullas, et poliitiliste ja majanduslike riskide vastu ennast kindlustada.

Bank of America teatas aga augusti keskel, et kuld peaks järgmise aasta alguseks tõusma 1400 dollarini untsist, sest USA pikaajalised intressimäärad on oodatust madalamad ning president Donald Trumpi majandusreformid venivad.

Erinevalt Luyetile arvab Bank of America toorainete globaalne juht Francisco Blanch, et USA ja Euroopa majandustsüklite erinev faas paneb euro tugevnema ja dollari odavnema. Nimelt ei täida Föderaalreserv lubadust, mille kohaselt pidi keskpank tõstma tänavu intresse neljal korral. Euroopa Keskpank valmistub aga rahapoliitika karmistamiseks.

Suurt rolli mängivad reaalintressid

On ka neid, kes kulda ei usu. Investeerimisfirma Pacific Investment Management Co tegevdirektor Nicholas Johnson ütles, et kulda investeerimisel peaks olema mingi ettekujutus, millised saavad olema reaalintressimäärad.

„Kui intressid langevad, siis kulla alternatiivkulu langeb, mis surub kulla hinda üles. Kui intressid tõusevad, siis hind satub surve alla,“ ütles Johnson. „Me näeme, et praegu on kuld reaalintressidega võrreldes küllaltki kallis, seda nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi intresse arvestades. Seega soovitame kulda müüa.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.