Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eften tuleb Tallinna börsile

    Eften Capitali juht Viljar ArakasFoto: Andres Haabu

    ERRi andmeil toob ärikinnisvaraga tegelev investeerimisfond Eften Real Estate Fund III aktsiad juba oktoobris Tallinna börsi põhinimekirja.

    Väidetavalt võib Eften aktsiad börsile tuua juba oktoobri lõpus ning avalikustab börsiplaanid ilmselt paari nädala pärast, kirjutab ERRi uudisteportaal.
    Fondivalitseja Eften Capitali juht Viljar Arakas ütles Äripäevale, et ei saa praegu börsileminekust rääkida ega asja lähemalt kommenteerida, sest protsessid alles käivad. Kõik ei sõltu vaid Eftenist ning veel on olulised otsused puudu. Lähemalt saab ta kommenteerida septembri kolmandal nädalal sest siis peaks olukord selgem olema.
    "Selles pole iseenesest midagi uut, sest kui me 2015. tegime esimese avaliku emissiooni, siis seal oli prospektis kirjas, et viime fondi kolme aasta pärast börsile. Ja seda on igal kevadel uue emissiooni ajal korratud. Me ei ole seda lubadust investoritele unustanud," ütles Arakas.
    Konkurendid kiidavad
    Börsil fondinimekirjas kaupleva samuti ärikinnisvara turul tegutseva konkurendi Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam ütles, et praegu on igal juhul hea aeg börsile tulla – oktoobris-novembris on investorid aktiivsemad.
    "Igal juhul on see tervitatav, investoritel on jälle rohkem valikuid investeerimisvõimalusteks. Kinnisvara üleüldiselt on jätkuvalt väga-väga huvitav varaklass. Igal juhul tervitan Viljarit ja tema tiimi ja soovin jõudu ja edu," rääkis Karotam.
    Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark märkis, et Eften on suurepäraselt juhitud ettevõte, mis võiks investoritele rõõmu teha. Kuna ka ärikinnisvara turul on pakkumine tugev, siis pole Eftenil aga kindlasti just liiga kerge.
    Plaanid juba vanad
    Real Estate Fund III asutatigi 2015. aastal 10aastase tähtajaga fondina. Sellest esimesed kolm aastat on investeerimisperiood, viis aastat hoidmisaeg ning kaks aastat väljumisperiood. Juba siis teatas Eften aga, et pärast investeerimisperioodi lõppu on plaan fond börsil noteerida, pärast mida muutuks see tähtajatuks.
    Aprillis pärast viimast rahakaasamist Äripäevale antud intervjuus märkis Arakas samuti, et börsiettevõttena on nad käitunud juba esimesest päevast ning ei pea midagi oma ettevõtte struktuuris muutma. "Plaanime seda teha umbkaudu aasta pärast," ütles ta aprillis börsile mineku kohta.
    Kas sellest, et börsiplaanid näivad realiseeruvat varem, kui 2018. aastaks pandud tähtaeg ette näeks, võib midagi olulist välja lugeda? Baltic Horizoni fondijuht Karotam leidis, et pigem mitte, kuna pika aja peale ette plaane teha on alati paras hiromantia.
    "See kolmeaastane periood, mis paika pandi, on kindlasti igati mõistlik – aga selles, kas asi juhtub pool aastat varem või hiljem, ei oska ma midagi erilist näham" ütles ta ja lisas, et börsile tulek annab senisest hoopis teistsugust plusse ning lisab rohkem nähtavust.
    "Turg on riskitegur"
    Nagu öeldud, on Efteni Real Estate Fund III börsileminek varemgi jutuks olnud. Ka raha on kolmas fond kaasanud avalikult, seejuures kaks korda ka suunamata, mõelduna laiale publikule. Tunamullu ja mullu kaasati avalikult vastavalt 13,3 miljonit ja 11 miljonit eurot.
    Tänavu kevadel kaasas fond taas raha – tõsi, seekord suunatud pakkumisena olemasolevatele aktsionäridele, kuna fondijuhid leidsid, et sellest sihtgrupist piisab küll. Piiriks seati 6,3 miljonit eurot. Emissioon märgiti üle pea neljakordselt, huvi oli Efteni ajaloos rekordiline.
    Kevadsuvel toimunud kolmanda avaliku emissiooni käigus kaasatud kapitali investeeris fond Laagrisse rajatavasse uude Selverisse ja Hortese aianduskeskuse kinnistusse, lisaks ehitatakse ümber DSV Riia logistikakeskus ning värskendatakse Saules Miestase välisfassaad.
    Arakas on korduvalt viidanud, et ärikinnisvara hind on praegu kerkinud väga kõrgeks. "Võib-olla oleme sisenemas aega, kus parim investeering on see, mida sa täna ei tee," rääkis ta aprillikuises intervjuus. Kevadise rahakaasamise valguses oli õhus tema sõnul vaid kaks projekti, nende leidmiseks vaadati läbi aga umbes sada projekti üle Baltikumi.
    Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leidis Efteni olukorda kommenteerides samuti, et tugeva pakkumise tuules on olukord keerukas. "Turg on selgelt riskitegur," märkis ta.
    Toompark ütles, et Eftenil on hea juhtimine ja hea toode, mis müüb igal ajal. See aga ei tähenda, et Eftenil praegu büroo- ja ärikinnisvara turul just lihtne on. "Pakkumist tuleb ju igal pool, igas linnaosas, madalamaid maju, kõrgemaid maju, suuremate akendega, väiksemate akendega," sõnas ta.
    "Kaubanduses on samamoodi – iga nurga peale ei tule juurde, aga need asjad, mis tulevad, on üsna mastaapsed," ütles ta. Majanduskasv, tõusvad palgad ja kõrge tööhõive on kõik postiivsed indikaatorid ja võiksid pakkumist veelgi kasvatada.
    Lõppkokkuvõttes aga sõltubki see, kas investor peaks Eftenisse investeerima või mitte, sellest, kas inimene usub majanduskasvu ja Eftenisse – või usub ta hoopis Põhja-Korea järgmisse raketikatsetusse, tõdes Toompark naljaga pooleks. "Täna need, kes Eftenisse investeerinud on, väga ei kahetse."
    Ka kinnisvaraäri saab lõppkokkuvõttes ajada igal ajal ja kõik on kinni selles, kas korralik tehing suudetakse teha või mitte. "Täna on Eften näidanud, et nad saavad hakkama küll. Ja miks nad peaks homme oma professionaalsed oskused kaotama?" märkis kinnisvaraanalüütik.
    Kuidas börsile minnakse?
    Kuna plaanid on praegu teada vaid pealiskaudselt ning Arakas ise jäi kidakeelseks, pole veel lõpuni selge, mida börsile minek tähendab ning kas kaasatakse ka uut kapitali. Vihjeid võib leida aprillis Äripäevale antud intervjuust.
    "Kui olukord turgudel on selline nagu täna, siis me lihtsalt noteerime olemasoleva fondi ilma uut kapitali kaasamata," rääkis Arakas kevadel samas.
    "Olen meie üle kolmesajale aktsionärile selle valguses väga tänulik. Näeme, et nende huvi aktsiaid müüa on sisuliselt null – fondi ajaloos on toimunud kaks järelturu tehingut," lisas ta aprillikuises intervjuus.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.