Miks Hiina USA võlga kokku ostab?

24. september 2017, 15:45
Hiina jüaanid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170924/BORS/170929870/AR/0/AR-170929870.jpg

Hiinast on saanud jälle USA suurim krediitor. Miks riik aga Ühendriikide võlga kokku ostab?

Hiina on jälle USA suurim krediitor. 15. augustil avaldatud andmetest selgus, et Hiina suurendas oma reservides USA võlakirjade mahtu 44,3 miljardi dollari võrra. See tähendab, et Hiina möödus jällegi Jaapanist ja kokku on Ameerika Ühendriigid Hiinale võlgu 1,147 triljonit dollarit.

See tõmbas investorite tähelepanu. Olukord meenutab 2000ndaid aastaid, kui Hiina agressiivne ostmine aitas 2004.-2006. aastatel võlakirjade tootlusi stabiilsena hoida vaatamata sellele, et Föderaalreserv alustas intresside tõstmisega, ütles Capital Economicsi ökonomist Oliver Jones.

Jones ja mitmed teised investorid siiski ei arva, et seekord kõik samamoodi läheb.

Hiina varasem USA võlakirjade ostubuum tuli ajal, mil Peking püüdis piirata jüaani kallinemist dollari suhtes. Olukord muutus 2015. aastal, mil jüaani väärtus hakkas kiiresti langema. Hiina hakkas agressiivselt USA võlakirju müüma ning jüaane asemele ostma. See aitas kohalikku valuutat toetada.

Jüaani kurss on alates sellest ajast stabiliseerunud ning välisvaluuta reservid on taastunud. Juulis jõudis välisvaluuta reservide maht üheksa kuu kõrgeima tasemeni, osalt aitas sellele kaasa ka dollari odavnemine.

Hiina saab nüüd võlakirju juurde osta, sest riik tahab oma reservide allokatsiooni veidi traditsioonilisemaks muuta, ütles Council of Foreign Relationsi vanemliige Brad Setser. „Peking saab aru, et neil on vaja midagi enamat kui investeerimisportfell – neil on vaja likviidsusportfelli,“ ütles ta.

Hiljutise ostmise taga võib osalt olla ka dollari odavnemine. Selleks, et hoida oma reservides dollaril stabiilset osakaalu, tuleb seda odavnemise ajal juurde osta, ütles Setser. Tänavu on dollar jüaani suhtes odavnenud umbes 4 protsenti, selgub FactSeti andmetest.

Deutsche Banki rahvusvaheline peaökonomist Torsten Slok nõustub, et investorid ei peaks hiljutist Hiina ostmist üle tähtsustama. Samas ta usub, et Hiina tegevus saadab valuutakauplejatele teatud sõnumi.

Hiina võlakirjadega tehtud tehingud on suuresti seotud valuutaturuga seotud motiividega, lisas Slok. Peking pidi varasemalt võlakirju müüma, et jüaan liiga palju ei odavneks. Slok ütleb, et hiljutine dollari nõrgenemine on lubanud Hiinal turule ostjana naasta. See annab spekulantidele märguande, et „tegemist on kahesuunalise tänavaga. Ei ole ainult ühte teed, kus hiinlased USA võlakirju müüvad. Nad võivad neid ka osta.“

Seega võib Hiina ostuhuvi olla edaspidi suuresti sõltuvuses dollarist. Kui dollar on nõrk, siis tõenäoliselt ostetakse võlakirju edasi. Millist mõju avaldab see Ühendriikide võlakirjade tootlusele? Sloki sõnul on Hiina ja teised arenevad turud selle koha pealt kolmandajärgulised mõjutajad. Kõige tähtsam on siiski USA inlatsioon ning Euroopa Keskpanga plaanid rahapoliitika suunamuutusteks.

Oliver Jones Capital Economicsist tõi välja, et praegune olukord on kontrastne 2000ndate omaga. Hiina kaubandusbilanss on jätkuvalt positiivne, aga see on nüüd väiksem. 2016. aastal moodustas see SKP-st 1,8 protsenti, 2007. aastal aga 9,9 protsenti. Selle tõttu on ka raske öelda, et jüaan on väga alahinnatud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. September 2017, 15:23
    Otsi:

    Ava täpsem otsing