7 põhjust, miks olla aktsiaturgudel pull

„Kui tahate sel aastal aktsiaturgude pärast muretseda, siis seda ma teil teha ei keela,“ kirjutab Jeff Reeves. „Kui sa otsid aga põhjuseid, miks aktsiaturgude edasisele tõusule panustada, siis allpool on mõned punktid, mida võiks kaaluda.“

Ettevõtete kasumid kasvavad tublisti. Miks ei peaks USA aktsiaturud saavutama rekordeid, kui ettevõtete kasumid on samuti rekordite lähedal? S&P 500 ettevõtete esimese kvartali kasumikasv (aastatagusega võrreldes) oli 14 protsenti, selgub FactSeti andmetest. Tegemist on parima kasvutempoga alates 2011. aastast. Teises kvartalis aeglustus kasv 10 protsendini, aga ettevõtted ületavad turgude ootusi – 73 protsenti S&P 500 ettevõtetest ületas käibeprognoose ja 70 protsenti kasumiprognoose.

Tarbijatega seotud näitajad on tugevad. USA töötuse määr on langenud 15 aasta madalaima tasemeni ning tarbijate kindlustunne jõudis hiljuti viimase 17 aasta kõrgeima tasemeni. Eluasemeturg näitab jätkuvalt tugevust ning muudab keskklassi optimistlikumaks. Nüüd algab neljas kvartal ning tarbijate kulutused tõusevad, olukord tundub tarbijate jaoks väga hea.

„Hirmuindeks“ ei ole üldse hirmuäratav. Karudele (aktsiaturgude langusele panustajad) meeldib Chicago börsi volatiilsusindeksi koledatele numbritele viidata – eriti nendele, mis olid majanduskriisi ja 2011. aasta euroala võlakriisi ajal. Niinimetatud hirmuindeks ei ole aga hirmus olnud juba pikka aega. Suvel jõudis see alla 9 punkti taseme, mis on madalaim tase alates 1993. aastast. VIX ei ole kindel indikaator, aga kauplejad tunnevad ennast kindlalt.

Washingtoni agenda toetab majanduskasvu. Donald Trumpi või vabariiklaste partei kohta võib öelda mida iganes. Samas ei saa öelda, et tema või suurem osa vabariiklastest oleks USA majanduse või aktsiaturgude jaoks negatiivsed. Üldiselt on Washington ettevõtjasõbralik ning pigem regulatsioonide vastu. Lisaks sellele võime peagi näha maksureformi.

Globaalne optimism. Kui vaadata Ühendriikidest väljapoole, siis läheb peaaegu igal pool järjest paremini. OECD teatas hiljuti, et prognoosib 2017. aasta globaalseks majanduskasvuks 3,5 protsenti. 2016. aastal kasvas globaalne majandus 3 protsenti. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib selleks aastaks sama kasvunumbrit, 2018. aastal peaks kasv ulatuma 3,6 protsendini. Tõsi, Põhja-Korea liidrid räägivad jälle hullumeelset juttu. Samas on mitmed geopoliitilised pinged kestnud aastaid ning suuremat segadust need tekitanud ei ole. Paanikaks pole põhjust.

Viimsepäeva indikaatorid võivad olla (ja tihtipeale ka on) valed. Investoritele meeldib postitada graafikuid, mis „tõestavad“, et aktsiaturg on omadega küpse. Enne paanitsemist peaks aga meeles pidama, et paljud neist indikaatoritest on juba 2009. aastast saati sarnaseid sõnumeid edastanud. Toome näiteks Robert Shilleri, kes tõi järjekordselt välja, et CAPE (tsükliliselt kohandatud hinna ja kasumi suhe) viitab langusele. Ta tegi seda sama ka kaks aastat tagasi ning aktsiad on vahepeal tublisti kallinenud. Oma hiljutises kommentaaris tegi ta ka märkimisväärse avalduse – tema sõnul ei pruugi CAPE olla hea indikaator tuleviku prognoosimiseks.

Aktsiad on jätkuvalt parim investeering. Eelpool olevatest punktidest on aga tähtsam sinu raha „loobumiskulu“. Isegi, kui mõned negatiivsed uudised on õigustatud, siis kuhu sa oma raha paigutad? Võlakirjad pakuvad alla 2,3protsendilist tootlust, rämpsvõlakirjad on tootlikumad, aga ka nende risk on küllaltki suur. Seda nägime 2015. aasta languse ajal. Sama kehtib kulla puhul – 2012. aasta tippudest allatulek oli paljude investorite jaoks küllaltki ränk.