Kas tõusu juhib psühholoogia või loogika?

„Me arvame, et vaatamata Föderaalreservi kavatsustele oleme me sulamise staadiumi (melt-up stage) äärel. Selle on tekitanud üleliigne krediit ja liiga pelglik Föderaalreserv,“ kirjutas investeerimisfirma Renaissance Macro Researchi juhatuse esimees ja tehniline analüütik Jeff de Graaf eelmise nädala kolmapäeval.

Pikaajaline pull (aktsiaturgude tõusule panustaja) Jeffrey Saut, kes on investeerimisfirma Raymond Jamesi peastrateeg, ütles, et Standard & Poor’s 500 indeks on tehnilist pilti vaadates juba niiöelda sulama hakanud.

Eelmise nädala neljapäevaks oli S&P 500 indeks saavutanud rekordi juba kuus päeva järjest – viimati juhtus nii 1997. aastal. Viimasel ajal on ka Dow Jones ja Nasdaq Composite uusi rekordeid purustanud.

Saut tõi välja sulamisstaadiumi Investopedia definitsiooni. See on mingi vara „dramaatiline ja ootamatu“ hinnatõus, mille tekitavad investorid, kes ei taha kasvust ilma jääda. Vara fundamentaalnäitajad on seejuures turule sisenevad investorite jaoks teisejärgulised." Tihtipeale järgneb sulamisstaadiumile turgude langus.

Saut ütles, et nende investeerimisfirma lühiajalised ja keskpikad mudelid hakkasid negatiivseid signaale andma juba augustis. „Hiljutine kiire tõus tuli meile aga ootamatult.“

Kõik ei ole aga nii selge – pole ju täpselt teada, kas aktsiaturgude põhinäitajate paranemine õigustab selletaolist kiiret tõusu. Majandusandmed on ju paranenud, näiteks SKP kasv on Ühendriikides olnud oodatust kiirem. Tööstus laieneb aga viimase 13 aasta kiireimas tempos.

Aktsiaid ostma tormavatest investoritest on samuti vähe märke. Tuleb välja, et jaeinvestorid pigem loobuvad USA aktsiatest, mitte ei torma turule ostma.

Paljud analüütikud ütlevad, et viimast tõusu õigustavad ootused maksukärbete osas. Loodetakse, et vabariiklased suudavad laiaulatusliku maksureformi läbi suruda. See peaks toetama ettevõtlust ja ka börsifirmasid.

See, kas turud hakkavad sulama või mitte, peaks alles selguma. Esimesed märgid on aga juba ilmsiks tulnud. „See, mis toimus kaks nädalat tagasi, siiski iseloomustab seda, kuidas sulamine algab,“ nentis Saut.

De Graafi sõnul on turgude tõusule märkimisväärselt kaasa aidanud just majandusandmed. Tema arvates on Föderaalreserv intresside tõstmisega aga hiljaks jäänud ning sulamine võib alata just Föderaalreservi tegevusest.

Ta kardab, et väga soodne krediidikeskkond soodustab varade inflatsiooni. De Graaf tõi välja vahe Ühendriikide 2aastaste võlakirjade tootluse ja Föderaalreservi baasintressimäärade vahel. Esimene on 1,5 protsenti, baasintressimäär aga 1-1,25 protsenti. See näitab, et Föderaalreserv on erakordselt tagasihoidlik.

Tööturu andmed ning ostujuhtide indeks (PMI) viitavad mõlemad „ülekuumenemisele ja sellele, et Föderaalreserv peaks agressiivselt intresse tõstma ning jahutama,“ ütles De Graaf. Renmaci Master Employment indeks on 90-100 protsendi vahemikus, mis on ajalooliselt tähendanud, et järgnevatel aastatel on S&P 500 tootlus väiksem, lisas ta. Need faktorid näitavad, et majandus on liiga kuum.

PMI näitaja on samuti viimases kümnendikus, mis samuti viitab sellele, et S&P 500 tootlus võiks järgmise 3-12 kuu jooksul olla tavapärasest madalam.

Föderaalreservi termostaat, inflatsioon, püsib aga viimase veerandiku sees ning see tekitab muret.

„Praegu on selline olukord, kus mikrolaineahju kuumust tuleb hinnata ust katsudes,“ nentis ta. „See on vale instrument vale seadme jaoks.“