Klaipedos Nafta muretseb poliitika pärast

Kui aasta esimeses pooles muutis Klaipedos Nafta murelikuks äri aeglustumine, siis peale toodete mitmekesistamist on naftakontsern taas hoo sisse saanud.

Klaipedos Nafta suurendas möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes käibe 22,9 miljonilt eurolt 27,2 miljonile eurole. Puhaskasum kasvas 1,3 miljonilt 4,9 miljonile eurole, mis on ka selle aasta parim tulemus. See aitas kontserni käibel kasvada aasta esimese kuu jooksul 79,5 miljonile eurole – mis on lähedal mullusele 80,3miljonisele tulemusele. Puhaskasum on ligikaudu 0,7 miljoni jagu väiksem kui mullu.

Klaipedos Nafta on tänavu tublisti laenu võtnud – saadud laenude maht on kasvanud aasta üheksa kuuga 0,1 miljonilt eurolt 22 miljonile eurole.

Sellegipoolest tuli tunnistada, et kontserni naftaterminalide Klaipeda ja Subaciuse selle aasta tarnemaht oli 5,2 tonniga mullusest kümnendiku võrra väiksem. Kontsern tõi põhjuseks „ebakindluse globaalsel naftatarnete turul“. Seetõttu tuli leida alternatiivseid tooteid. „Aprilli alguses, kui Venemaa ja Valgevene leppisid kokku toornafta tarnetes ja Valgevene rafineerimistehased järk-järgult oma tavapäraste mahtudeni jõudsid, on ka Klaipedos Nafta tarnete hulk suurenema hakanud,“ teatas kontserni finantsjuht Marius Pulkauninkas börsiteate vahendusel. Lisaks aitas finantsjuhi sõnul olukorra paranemisele kaasa laadimisüksuse moderniseerimine.

Ka LNG terminali puhul pole olukord Klaipedos Nafta sõnul kiita: esimese üheksa kuu maht oli 10,5 miljonit megavatt-tundi ehk 14 protsenti mullusest vähem. Põhjuseks nõudluse vähenemine.

Kuigi Klaipedos Nafta aktsia sai tänavu suvel uue hoo sisse, ei suutnud väärtpaber kevadist kukkumist tasa teha. Kui möödunud aasta samal ajal tuli väärtpaberi eest välja käia ligikaudu 57 eurosenti, siis praegu saab aktsia kätte poole euroga. Investorite huvi aktsia vastu on vahelduv: aktsia päevakäive võib ulatuda mõnesajast eurost mitmekümne tuhandeni, ja sel aastal on aktsiaga tehtud keskmiselt kümmekond tehingut päevas. Mõni kuu tagasi andisid aktsiale ostusoovituse LHV analüütikud, kes nägid hinnasihti kuni 52 eurosendi juures.

Muuseas, dividende maksti tänavu mullusest peaaegu poole vähem: kui möödunud aastal läks aktsionäride vahel jagamiseks ligi 18 miljonit eurot, siis tänavu tuli investoritel leppida 9,7 miljoni euroga.