Nafta pitsitab jätkuvalt Lähis-Ida riike

05. november 2017, 15:15
Nafta puurkaev.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171105/BORS/171109856/AR/0/AR-171109856.jpg

Nafta hinnad on viimasel ajal küllaltki reipalt tõusnud, aga Lähis-Ida majandused tunnevad jätkuvalt kolm aastat tagasi alanud krahhi valu, kirjutab CNN Money.

Pärsia lahe riikide majandused on vaevalt kasvamas, teatas Rahvusvaheline Valuutafond. IMF vähendas Pärsia Lahe Koostöönõukogu kuue liikme majanduskasvu 0,5protsendini. Veel mais prognoositi riikidele kollektiivselt 0,9protsendilist SKP kasvu.

„Naftaeksportijad kohanevad jätkuvalt madalate hindadega, mis on kasvu piiranud ning tekitanud riikidele eelarve ja maksebilansi puudujäägi,“ teatas IMF teisipäeval.

Naftatootmine on regioonis pärast OPECi tootmiskärbete kokkulepet vähenenud. Lepe kestab praeguse seisuga 2018. aasta märtsini, aga mitmed riigid on näidanud üles nõusolekut seda pikendada.

Nafta hind on reipalt tõusnud

IMFi prognoosid põhinevad eeldusel, et nafta kaupleb keskmiselt 50 dollaril barrelist. WTI toornafta kaupleb praegu 55,64 dollaril ja Brent 62,07 dollaril barrelist. Nädalaga kallines kumbki vastavalt 7 ja 5 protsenti. Mõlemad on jõudnud viimase kahe aasta kõrgeima tasemeni.

Kolmapäeval ilmunud Energia ja Informatsiooni Administratsiooni raportist selgus, et nii nafta kui ka sellega seotud toodete varud on vähenenud. „Destillaatide varud on viie aasta keskmisest märgatavalt madalamal,“ ütles investeerimisfirma Schneider Electricu toorainete analüütik Robbie Fraser.

EIA raportist selgus, et USA naftavarud vähenesid 27. oktoobril lõppenud nädalal 2,4 miljoni barreli võrra. Bensiini varud langesid aga 4 miljoni barreli võrra.

Reformidest ei peaks loobuma

IMFi Lähis-Ida ja Kesk-Aasia direktor Jihad Azour ütles, et regionaalsed valitsused ei peaks nafta hinnatõusule lootma jääma ning reformidest selle tõttu loobuma.

„Poliitiliselt on tähtis olla konservatiivne ning tagada see, et riigid ei ole naftatsüklitest sõltuvuses,“ ütles Azour ja lisas, et Pärsia lahe riigid peaksid oma reforme kiirenama. Reforme on eelkõige vaja selleks, et arendada ka teisi sektoreid, mis peaks sõltuvust naftast vähendama.

„Nafta on Pärsia Lahe Koostöönõukogu liikmete jaoks jätkuvalt väga tähtis makromajanduslik faktor,“ nentis Azour. „Hea uudis on aga see, et need riigid vähendavad nafta tähtsust majanduses, riigieelarves ja rahastamises.“

Strateegiaid vaadatakse üle

Madalad naftahinnad on sundinud Pärsia lahe riike on majandusstrateegiat ümber vaatamal. Regiooni suurima majandusega Saudi Araabia avalikustas eelmisel aastal Visioon 2030 plaani, kus oli täpselt kirjas, milline peaks saudide majandus ühe kümnendi pärast olema.

Valitsused on vähendanud subsideerimist, kehtestanud uued maksud ja andnud naistele autosõiduõiguse. Riik on globaalsel võlakirjaturul müünud ka miljardite eest võlakirju.

Ka teised Pärsia lahe riigid, näiteks Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit, plaanivad järgmisel aastal käibemaksu kehtestada.

„Tähtsamad reformid nagu käibemaks ja subsiidiumite kaotamine liiguvad õiges suunas,“ ütles Azour. „Need on õiged reformid, mis aitavad su rahanduslikku paindlikust tõsta. Majandusele on mõju samal ajal aga suhteliselt väike.“

 

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. November 2017, 14:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing