Kütuseäri müügi miljonitest sai riskifond

„Oleme kinnine ja mitteavalik fond, nii et avalikku reklaami teha ei tohi,“ ütleb fondivalitseja nõukogu liige Sergei Jurkin. Sellegipoolest on finantsinspektsiooni järelevalve all olevas kahes fondis arvestatav hulk kapitali. „Ühes on peaaegu kaks miljonit ja teises ligikaudu kuus miljonit eurot,“ selgitab Jurkin.

Tema seljataga paistab tuttuue maja 15. korruselt Tallinna siluett, nii et järgmine küsimus tundub üleliigne. „Kas fondiga raha teenite?“

„Teenime,“ vastab Jurkin.

Fondi asutaja ning omanik on miljonär Vladimir Šapovalenko, kellele kuulus Dio Oili tanklakett, naftaterminal Maardus ja investeerimisfirma Oiliken. Napilt enne majanduskriisi 2007. aastal müüdi osa tanklaid Venemaa kütusehiiule Lukoil, teine osa läks Olerexile, hiljem müüdi ka kütuseterminal.

Kütuseäri lennutas Šapovalenko Eesti rikkamate ärimeeste sekka ning ta on aastaid Äripäeva rikaste toppi kuulunud. Tänavu hindasime tema varanduse 8,5 miljonile eurole, mis tõi talle tabelis 403. koha.

„Kui kõik varad müüdud said, siis otsisime rahale rakendust,“ meenutas Jurkin, kes liitus Dioga 2000. aastal ja oli pikalt selle nõukogu liige. „Aga selgus, et pangad ei saanud pakkuda sellist tootlust ja sellised finantsinstrumente, mis meid rahuldaks. Sellepärast tegimegi ise: kutsusime kaks treiderit ja nendega hakkasime varasid tasapisi allutama. Algselt oligi see mõeldud meie endi varade jaoks. Olime Oilikeni nimel ja umbes neli aastat kauplesimegi oma varadega. Siis otsustasime, et pakume ka teistele,“ rääkis Jurkin.

Finantsinspektsioonis pärineb märge riskikapitalifondi loomise kohta 2014. aastast. „Eesti seadusandluses hedge fund'i kui sellise mõistet pole, aga USAs on see tavaline. Oleme registreeritud riskikapitalifondina, aga tegutseme sisuliselt hedge fund'i strateegia järgi,“ selgitas Jurkin fondi loomist.

Kuigi meeste tegelik tegutsemisaeg langes üsna kokku majanduskriisi algusajaga, ei mõjutanud see Jurkini sõnul nende vara. „Kauplesime ka juba siis, aga kuigi me tollal midagi eriti ei võitnud, ei kaotanud me siiski midagi,“ rääkis fondijuht.

Toona prooviti tema sõnul alguses erinevaid strateegiaid, kuid lõpuks oli näha, et optsioonistrateegiad osutusid kõige paremaks. Jurkini hinnangul on nad tõenäoliselt Eestis ainsad, kes sellist tüüpi riskikapitalifondi haldavad. „Fonde on ju teisigi ja hedge fund'ide puhul on eesmärk kõikidel üks – raha teenida kõikides turuolukordades, s.h kui turud seisavad või isegi kui langevad. Aga strateegiaid on tuhandeid, kõike teha ei saa,“ rääkis fondivalitseja esindaja.

FB Asseti strateegia on Jurkini sõnul lihtne: USA turgudel optsioonistrateegiatega kauplemine, võrdlusaluseks S&P500 indeks. Miks USA? Vaid seal on piisavalt likviidsust. „Kui hakata kas või Londoni või Frankfurdi börsil suuremaid summasid liigutama, hakkad kohe turgu mõjutama,“ nentis Jurkin.

Sealjuures on fond seadnud eesmärgiks stabiilse kasvu, ja seda igas turuolukorras. Nii praegu, kus börsid vaat et üheksandat aastat järjest tõusevad, kui ka siis, kui börse peaks tabama majanduskrahh. Jurkin rõhutab, et tegu pole sugugi sama asjaga, mida teeb Etalon Varahaldus, ehk turgude langusele-tururiskidele panustamine.

Ettevõtte juures on juba kaheksandat aastat tööl kaks kauplejat, kes Jurkini sõnul ettevõtte filosoofiast – stabiilsusest – kinni peavad. „Olgu parem kuus väike kasv kui suur risk. Sellepärast on meil kauplejatele seatud ainult üks kuueesmärk – raha kaotada ei tohi,“ muigab Jurkin.

Et uus majanduskriis võiks fondi valusalt lüüa, seda Jurkin ei karda. „Me juhime riski. Mida suurem volatiilsus, seda parem kauplejate jaoks. Ja pealegi – kes seda kriisi ennustada suudab. Mina küll seda vastutust võtta ei saa,“ rääkis Jurkin.

Aga kas nad kriisi- ja buumimärke näevad? „Neid märke on juba mitu aastat näha – aga see ei tähenda, et turg veel tõusta ei võiks,“ nentis Jurkin.

Oma kõige riskantsema fondi strateegia kohta räägib Jurkin, et ajaloo kõige hullem hetk oli 2015. aastal, kui Hiina aktsiaturgude kriis maailma börsidel suurema võbeluse tekitas. „Kaotasime kuuga 7,7 protsenti. Aga kui S&P500 vajas taastumiseks umbes pool aastat, siis meie fond taastus kolme kuuga,“ meenutas Jurkin.

Tema sõnul on fondihaldurid rahul, kui iga kuu lisandub stabiilselt 1-2 protsenti. „Kui treiderid näevad, et risk läheb liiga suureks, siis me selle tootluse järele ei lähe. Oleme ikkagi tulnud selleks, et jääda ja strateegia on selline, et saame öösel rahuliku südamega magada,“ ütles Jurkin.

Tema sõnul on fondid üles ehitatud nõnda, et minimaalne investeering on 50 000 eurot, vahepeal sealt intresse ei maksta ning seetõttu tekib investori jaoks justkui liitintressi efekt. Kes väljuda soovib, saab seda teha 35päevase etteteatamisega.

Kauplemismaailm on viimastel aastatel Jurkini sõnul muutunud. „Optsioonikauplejaid on juurde tulnud ja aina rohkem on seda, mida nimetatakse robotkauplemiseks,“ rääkis Jurkin.

Ka FB Asset kasutab kauplemisel algoritme. „Aga need ei tee investeerimisotsuseid, need on ikka kauplejale abiks otsuse tegemisel,“ selgitas Jurkin. Veel paar aastat ta inimesest kauplejale alternatiivi ei näe. „Aga mis saab viie, kümne aasta pärast – ei tea. Tehnoloogia areneb ju nii kiiresti,“ mõtiskles Jurkin.

Peale selle on tema hinnangul inimesed aina enam investeerimisest huvituma hakanud. „Inimeste finantsharidus paraneb. Üha enam saadakse aru, kust raha tuleb - et üks asi on tööl käia ja palka saada, ja teine asi investeerimine. Aga Eestis on marketing nii tugev – räägitakse kogu aeg, kuhu raha kulutada tuleb. Minu arusaamist mööda peab kulutamisega ettevaatlik olema ja osata vahet teha, mis on oluline ja mis pole,“ kõneles Jurkin rahafilosoofiast, mida ta oma lastele edasi anda soovib.

Jurkin on osa oma rahast FB Asset Managementi paigutanud, kuid hindab ka Tallinna börsi, kus ta on aktsionär 1990ndate lõpust. „Mul on olnud Telekomi, Saku õlletehase aktsiaid,“ rääkis Jurkin.

Praegu on ta Tallinna Vee aktsionär ning mõte peagi saabuvast kohtuotsusest, kus saab selgeks, palju Tallinna Vesi tulevikus teenida tohib, teda muretsema ei pane. „Ma olen pikaajaline investor. Jah, loomulikult on tore, kui aktsia väärtus kogu aeg tõuseb. Aga isegi kui tuleb negatiivne kohtuotsus, siis Tallinna linna elanike arv siiski tasapisi kasvab, inimesed peavad vett tarbima… Nii et see aktsia peab lõpuks siiski tõusma hakkama,“ kirjeldas Jurkin visiooni. „Globaalses plaanis jõuab maailm järgneva 8 aastaga 8 miljardi elanikuni - kuhugi peavad nad elama asuma ja vett tarbima.“