Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tee järele: nii investeerivad fondijuhid

    LHV Maailma Aktsiate Fondi juht Mikk Taras tõdes, et selja taha jäi hea aasta.Foto: Andras Kralla

    Möödunud aastal hämmastas investoreid viis, kuidas turud julmalt püstloodis üles rühkisid ja järjest ajaloolisi rekordeid purustasid. Kuigi maailmas möllavad konfliktid ja poliitiline olukord on ebastabiilne nii Euroopas kui ka USAs, ostsid investorid turge järjest üles. Aga riskid? Riskide peale ei lubanud mõelda suurte keskpankade rahatrükk, miinusmärgiga baasintressimäärad ja teadmine, et on vähe kohti aktsiaturu kõrval, mis sellist suurt tootlust lubaksid.

    Et suur turgude tõus ilmtingimata portfellis kajastuma ei pea, tõestab investor Toomas. Aga kuidas on pankade juhitavate fondidega – ja iseäranis fondidega, mis haldavad meie pensioniraha?
    LHV Maailma Aktsiate Fondi juht Mikk Taras ütles, et jääb lõppenud aastaga rahule: suurelt panustati Euroopa turgudele, kus sentiment oli ehk veidi põhjendamatult pessimistlik. „Nägime seal tõusupotentsiaali ja see mängis ennast täitsa hästi välja,“ ütles Taras, kelle sõnul ongi fondis investeeringu keskmine eluiga 3–5 aastat.
    „Kui me vaatame turutsükleid, siis praegu on tsükli hiline faas, kus majanduskasv taastub ja üle pika aja on nii tarbijatel kui ka ettevõtetel usaldus majanduse vastu suur – see faas kestab kaks-kolm aastat. Sellele on päris iseloomulik, et hinnakõikumised püsivad väiksed ja on selline üldine kindlustunne, nii et iga väikest korrektsiooni tahetakse üles osta. Ja pluss keskpankade tugev tugi – loomulikult ei saa alahinnata madalaid intresse ja võlakirjaostuprogrammi, mis turge toetavad. Eks see kõik mängib oma rolli. Praegu otsitakse riski. Aga eufooriat me veel ei näe,“ ütles Taras.
    Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas ütles, et kui vaadata nende pensionifondide strateegiaid, siis need kandsid väga hästi vilja. „Läks üle pika aja senisest kõige paremini. Eraisikud vaatavad absoluutnumbreid, professionaalid tunnevad rohkem huvi võrdlusindeksite vastu. Ja need pole tükk aega nii head olnud,“ ütles Tanilas.
    Ta selgitas, et kuna pensionifondid on oma olemuselt tagasihoidlikumad, siis võeti rohkem näiteks võlakirju portfelli – sest hirme möödunud aasta alguses jagus. Ühelt poolt häiris turgude kõrge hinnatase, teisalt tegid muret poliitilised sündmused, valimised Saksamaal ja Prantsusmaal. „Hirmud olid suhteliselt suured ja kardeti, et võib minna samamoodi nagu Inglismaal,“ ütles Tanilas.
    „Kuna juba aasta esimeses pooles oli suhteliselt hästi läinud, siis siin tuleb mängu inimlik faktor ja me püüdsime hakata riski vähendama. Aga tegelikult läks just risti vastupidi: euromeelsed võitsid ka Saksamaal ja Prantsusmaal ja siis jäime turule natuke alla,“ ütles Tanilas. Kartuses, et Euroopa turud kukuvad ning teadmisega, et volatiilsus on madal, suurendati siis dividendiaktsiate osakaalu.
    Kuidas panna paika portfell nagu fond?
    Kuidas portfelli juhtida? Portfellistrateegias pannakse paika ajahorisont ja strateegia (agressiivne või kapitali säilitamine) vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul. Näiteks pannakse paika, et Ameerikasse investeeritakse 5, Euroopasse 20 protsenti – ja siis hakatakse vaatama, milliseid aktsiaid sinna valida. Seejärel tuleb iga päev taktikalisi otsuseid langetada.
    Aga vastavalt sellele, missugune strateegia on valitud ja milline on ajahorisont, tuleb valida ka instrumendid.
    Turul tõus ja väljakutsed
    Ka tänavu ei näe eksperdid selliseid riske, mis võiksid turgu häirida. „Tõtt-öelda on arenenud majandustes raske üldse näha midagi, mis riskile viitaks,“ kirjutas aastalõpu kommentaaris Laurence Wormald FIS Globalist. Samas on turud kallid ja head investeerimiskohta raske näha.
    BlackRocki investeeringute juht Rick Rieder nentis, et tema suureks väljakutseks on investeeringute hajutamine ja riskide vähendamine. Hull lugu on tema hinnangul Euroopa ja Jaapani võlakirjadega – kuna tootlus ja intressimäärad on madalad, ei saa sinna üldse investeerida, kommenteeris ta Financial Timesile.
    Seevastu Suurbritannia Jupiter Fund Management leiab, et Euroopas võib veel palju huvitavat juhtuda – nad on viimastel aastatel oma Euroopa-investeeringuid hulgaliselt suurendanud, ligi 13 miljardile dollarile. „Me oleme praegu väga huvitaval teelahkmel,“ ütles investeeringute juht Ariel Bezalel. „Esimest korda alates viimasest finantskriisist tundub mulle, et järgmised aasta-poolteist on turgude jaoks väljakutseid täis aeg. Kui keskpangad võtavad stiimuli ära, siis võib see finantsvaradele väga karm olla.“
    Kui tahad investeerida nagu Eesti fondijuht:
    - Jätka möödunud aasta eduka strateegiaga: panusta rohkem Euroopale, vähem USA-le. Huviorbiiti võta on ka Aasia ning arenevad turud, kus oodatakse korralikku kasvu.
    - Kui hoiad investeeringuid 3–5 aastat, lepi sellega, et kõikumine käib aktsiaportfelli juurde.
    - Arvesta, et kümnest ideest paratamatult 2–3 ei tööta nii, nagu plaanitud oli.
     
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.