Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investorite TOP 100: summad vallutavad uusi kõrgusi

    Varasemast poole mahukam investorite TOP toob teie ette Tallinna börsi kõige edukamad investorid.

    Eesti investor on rikkamaks läinud: kui veel mõned aastad tagasi oli miljon eurot summa, millega võis veel edetabeli kinnigi panna, siis tänavu ei pääse investor, kel Tallinna börsil sellest väiksem raha, isegi tabeli esimesse poolde.
    Vanade olijate portfellidest on näha, et jõukuse suurenemisele aitas tublisti kaasa võrdlemisi hea aasta Tallinna börsil. Eriti need, kelle portfellis leidus Harju Elektri (aastaga +80%), PRFoodsi (aastaga +70%) Tallinki (aastaga +35%), võisid väärtpaberite hea käekäigu üle rõõmu tunda. Nirumalt läks ehitusfirmade omanikel. Kuid positsioone on jõuliselt ka juurde soetatud. Keskmisel investoril on portfellis neli aktsiat ning austajaid leiab nii passiivne kui ka aktiivne investeerimine.
    „On tunda buumi hõngu“

    Jõukaim investor on 15,5 miljoni euroga (miljon rohkem kui aasta varem) Sven Lennart Alpstal, tänavuse tabeli lõpetab 0,54 miljoni euro suuruse portfelliga Tõnis Metsaots.

    Valdav osa investoreid liigutab oma aktsiaid ettevõtete kaudu, vaid 26 inimest investeerivad eraisikuna.

    Üle miljoni euro väärtuses aktsiaid hoiab oma portfellis 55 edetabeli investorit. Naisi on edetabelis tänavu kokku 15.

    Edetabeli 93. kohta hoidev ja end pikaajaliseks investoriks nimetav Madis Talgre ütleski, et tema kõige suuremaks investeerimisveaks osutus Harju Elektri liiga varajane müümine. „Ma ei uskunud, et see nii karmi hinnaga üle võetakse,“ nentis Talgre. Harju Elektri osav tehing PKC aktsiatega tõi ettevõttele möödunud aastal sisse kahekohalise miljonisumma ja pani aktsia tõsiselt rallima, nii et hoogu jagub veel nüüdki. Talgre sõnul on ta aktsiavalikud juba ammu langetanud ja nüüd jälgib ta ettevõtete käekäiku. Kõige suurema üllatuse valmistas talle möödunud aastal Tallink.
    Kui Ellex Raidla vandeadvokaat, oma 1,7 miljoni euro suuruse aktsiaportfelliga 31. kohale tõusnud Toomas Vaher oli positsiooni üle üllatunud: "Ma ise küll ei usu, et ma investorite TOPi kuuluks,“ arvas Vaher. Ta peab investeerimist passiivseks kõrvaltegevuseks ning paigutab raha ettevõtetesse, mille inimesi ja juhtkonda ta jäägitult usaldab. Millised on tema ootused alanud aastale? „Loodan, et investeerimiskeskkonda ära ei rikuta, et ei peaks sissetöötatud lahendusi ümber tegema,“ ütles Vaher, vihjates mitmele investeerimisega seotud regulatsioonimuudatusele.
    Seevastu 29. koha hõivanud investor Jaan Paeveer tunneb tänavu õhus buumi hõngu. „Möödunud aasta oli küll väga põnev, ette tulid nii mõnedki suured kõikumised, mida aasta alguses poleks oodata osanud,“ ütles Paeveer. Sel aastal plaanib ta turge uudishimuga jälgida, kuid tõi samas välja, et investorina ongi tema suurimaks veaks ettevaatlikkus, mille tõttu on mitu head võimalust käest libisenud.
    Aasta jõukaima investori tiitli napsas juba kuuendat aastat järjest endale meedia suhtes tagasihoidlik Sven Lennart Alpstal (keskel)Foto: Andres Haabu
    Kanged naised astuvad Alpstalile kandadele
    Kui mõned aastad tagasi oli investeerimisteema tugevalt finantsasutuste ja meeste pärusmaa, siis tänavune investorite edetabel näitab, et naised pole kuhugi kadunud. Esiviisiku investoritest kolm on naised, kes vähendavad jõuliselt vahet esikohaga.
    Aasta jõukaima investori tiitli napsas juba kuuendat aastat järjest endale meedia suhtes tagasihoidlik Sven Lennart Alpstal. Saaremaal Luksusjaht ASi vedav Alpstal on investeerinud suures mahus peaaegu pooltesse Tallinna börsiettevõtetesse. Alpstali suurim positsioon on pargitud Tallinkisse. Kuna aktsia on viimase 12 kuuga rallinud tervelt 35 protsenti, võib investor rõõmust käsi hõõruda. Aktsiat hoiab Alpstal nii eraisikuna kui ka ettevõtte nime all. Viimasest vähendas ta oma osalust ligikaudu 0,78 protsendi pealt 0,75 protsendile. Tõenäoliselt ajendas just aktsiahinna suur tõus rootslast kasumit võtma: möödunud aasta novembris müüs ta ettevõtte alt 55 000 aktsiat, sellest asjast saati on ta oma aktsiapakki järk-järgult veel 145 000 aktsia võrra kergendanud. Lisaks on tal võimas osalus Nordeconis, Tallinna Kaubamajas ja Olympic Entertainment Groupis. Väiksema rahaga on ta panustanud ka kõva tõusu teinud PRFoodsi aktsiasse ja languses Baltikasse.

    Investorite TOPi kuuluvad Tallinna börsi 100 suurima aktsiaportfelliga investorit, kes ei ole börsifirma juhtimisega seotud (juhtkond, nõukogu) ega kuulu seega otseselt ettevõtte siseringi.

    Samuti välistatakse institutsionaalsed investorid ning välisfirmad, mille omanikering on varjatud.

    Investorite vara väärtuse suuruse leidmiseks võetakse aluseks tema osalused börsifirmades aktsiaraamatute andmetel. Arvesse lähevad investori osalused eraisikuna ning temale kuuluvate äriühingute kaudu.

    Osaluste väärtus on arvutatud seisuga 03.01.2018, sama seisuga on alla laetud ka börsiettevõtete aktsiaraamatud.

    Edetabeli teist kohta hoiab samuti pikemat aega Mai Kaarepere, kes panustab juba aastaid LHV-le. Aktsia hea käekäik on kasvatanud tema portfelli 13,2 miljonile eurole.
    Kolmandalt kohalt leiab Monica Pihlaku, kes osaluste kaudu NG Investeeringutes ja CC Consultere OÜs omab Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vee, Tallinki, Merko Ehituse kui näpuotsaga ka Nordeconi aktsiaid, mis teeb ta portfelli väärtuseks 11,4 miljonit eurot. Praegu vandeadvokaadi ametit pidav Pihlak oli üheksakümnendatel Norma juhatuse liige ja sarnaselt teistele tol ajal Normas töötanud inimestele pärineb suur osa tema praegustest Kaubamaja aktsiatest just sealt.
    Neljanda koha haaras enda kätte 10,9 miljoniga Tiina Kirsme, kellele kuulub üks tänavuse edetabeli põnevamaid portfelle. Seal on esindatud suurelt Harju Elektri aktsiad, tema osalus elektriettevõtte emafirmas Harju KEKis ulatub Infopanga andmetel 18 protsendini ning Kirschmann OÜs ligi 30 protsendini. Lisaks omab ta enam kui 100 000 euro eest aktsiad Tallinna Vees ja Trigon Propertys. Kui esimene on oma kohtuotsusest tingitud langusest üle saamas, siis Trigoni väärtpaber ootab veel oma tõusu.
    Viiendale positsioonile tõusis tosinkonna äriga seotud ettevõtja Vello Kunman, kes teeb oma investeeringud Järve Kaubanduskeskus OÜ ja Silikaat ASi kaudu. Ligi 9,8 miljoni euro suurune portfell on Savisaare altkäemaksuskandaalidega seotud Kunman jaotanud Efteni kinnisvarafondi ja LHV aktsiate vahel. Kunman on ka tänavuse edetabeli üks suurimaid tõusjaid – 13. kohalt kuuendaks. Siin tegi vahe sisse Efteni börsileminek, mis Kunmani investeeringu nähtavaks muutis. Muuseas, investorite edetabelist leiab ka Silikaat Grupi finantsdirektori Ene Alviku.

    Vanadest olijatest tõusid enim kolm meest: kõrgeimale kohale pääses kaheksa kohta ettepoole liikunud Vello Kunman, kes platseerus edetabelis viiendaks. Möödunud aastal tõusis ta uue tulijana hoobilt 13. kohale. Peadpööritava tõusu taga oli LHV: kuna LHV tõi aktsiad börsile, pääsesid avalikkuse ette ka tema investorid ja nii ka Vello Kunman ühes 3,7 miljonit väärt oleva portfelliga. Tänavu on Kunman tunduvalt rikkam: portfelli väärtuseks 9,2 miljonit eurot. Kust tuli tõus? Tema LHV aktsiate väärtus on kasvanud 4,1 miljoni euroni. Ülejäänud 5 miljonit pärinesid mullusest ­EfTENi börsidebüüdist.

    Võimsa hüppe tegi edetabelis Auto24 loojana tuntust kogunud Marko Milius, kes tõusis lausa 21 kohta, 21. kohale. Kui möödunud aastal hinnati tema aktsiaportfelli suuruseks napilt miljon eurot, siis tänavu on 24 Holding OÜ kaudu investeerival Miliusel portfell suurenenud 2,9 miljoni euroni. Tõus tuli peamiselt kahest kohast: esiteks EfTENi fondi osakud, mida Miliusel on 1,2 miljoni euro eest ja teiseks osaluse suurendamine LHVs. Võrdluseks: möödunud aastal oli Miliusel 0,13 miljoni eest aktsiaid, tänavu aga 0,86 miljoni euro eest. Muuseas, tema äripartner nii auto24 kui ka 24 Holding OÜs Elmo Sarapuu on uue tulijana 1,6 miljoniga kohal number 34.

    Võimsa tõusu tegi ka investorite TOPi mitmekordne võitja Arvo Nõges – 19 kohta ettepoole ja koht number 24. Selle tõi talle 2,3 miljoni euro suurune aktsiaportfell, kus leidub suuresti nii Arco Vara, Tallinki kui ka Skano aktsiaid. Portfelli väärtust aitaski sel aastal kergitada just Tallinki positsiooni suurenemine: kui tal oli möödunud aastal aktsiaid napilt 0,1 miljoni euro jagu, siis tänavu on see positsioon paisunud lausa 1,3 miljoni euroni.

  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Airbus sõlmis Türgiga ligi 20 miljardi dollari suuruse tarnelepingu
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub samas ajaraamis Martti Singi ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub samas ajaraamis Martti Singi ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Luksuskortereid lubanud arendaja lõpetas pankrotis
Esmaspäeval kuulutas Harju maakohus välja skandaalse Teletorni Kodude pankroti. Vene rikkurile kuuluv ettevõte arendas Pirital luksuskinnisvara, kuid uhke plaan lõppes poolikute korterite ja suurte võlgadega.
Esmaspäeval kuulutas Harju maakohus välja skandaalse Teletorni Kodude pankroti. Vene rikkurile kuuluv ettevõte arendas Pirital luksuskinnisvara, kuid uhke plaan lõppes poolikute korterite ja suurte võlgadega.