Vastakaid tundeid tekitav uus S&P 500 ETF

Börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide maailm areneb kiiresti. Igal nädalal luuakse üha uusi ja uusi ETFe. Ainuüksi USAs toodi möödunud aastal turule 272 uut ETFi. Nii mõnigi neist on üpris omapärane. Ühest sellisest, võib öelda, et aasta lõpus isegi pea kõige rohkem vastakaid arvamusi ja furoori tekitanud ETFist kohe juttu tulebki.

Teadupärast järgivad ETFid mõnd alusindeksit. Üheks ehk vast kõige populaarsemaks selliseks indeksiks on USA ligi 500 suurettevõtet koondav S&P 500 aktsiaindeks. Selles indeksis on suurima osakaaluga need ettevõtted, mille vabalt kaubeldav turukapitalisatsioon on kõige suurem. Lihtsustatult – mida suurem ettevõte, seda suurem osakaal indeksis. Praegu kuuluvad indeksi suurimate komponentide hulka Apple ligi 3,8%, Microsoft 2,9%, Amazon 2,2% ja Facebook 1,8% osakaaludega.

 

See tähendab, et ka S&P 500 indeksit järgivate ETFide portfell näeb välja täpselt samasugune – suurimad positsioonid on Apple, Microsoft, Amazon ja Facebook. Sellise indeksi ja investeerimisportfelli koostamise puhul on loogika lihtne ja arusaadav. Mida suuremaks kasvab ettevõtte turukapitalisatsioon (aktsia hinna tõusu kaudu), seda olulisemaks muutub see ettevõte nii turuindeksis kui ka vastavas ETFis.

S&P 500 indeksisse kuuluvatest ettevõtetest on juba aastaid saadaval olnud ka veidi teistsugustel alustel kokku pandud ETF. Nimelt on Guggenheim S&P 500 Equal Weight ETF (kauplemissümbol RSP) endale sihiks seadnud koostada S&P 500 turuindeksisse kuuluvatest ettevõtetest selline börsil kaubeldav fond, kus kõigi ettevõtete osakaal fondis on ühesugune. See tähendab, et igal indeksi komponentide fikseerimise kuupäeval on kõigi ettevõtete osakaal indeksis ja seeläbi ka vastavas ETFis ligikaudu 0,2%.

Ka nõnda koostatud indeksi taga on peidus mõningane majanduslik loogika. Samuti on rakenduslikud uurimused näidanud võrdsete osakaalude meetodi paigutist paremust juhul, kui hindamise kriteeriumiks on kogutootlus.

Möödunud aasta novembris tuli nime Exponential ETFs kandev fondivalitseja välja aga hoopis millegi omapärasega. Nimelt võttis firma kätte ja lõi ümberpööratud osakaaludega S&P 500 indeksi. See tähendab, et aluseks võeti ikka need samad ligi 500 ettevõtet, kuid indeksi ja ETFi portfelli osakaalu määramine pöörati pea peale. Uues ETFis said kõige kõrgema osakaalu kõige väiksema turuväärtusega S&P 500 indeksisse kuuluvad ettevõtted. Maailma suurimate hulka kuuluvad Apple, Microsoft ja Facebook langesid aga fondi väikseimate investeeringute hulka. Nii ongi uues Reverse Cap Weighted U.S. Large Cap ETFi (kauplemissümbol RVRS) nime kandvas fondis Apple'i, Microsofti ja ka Facebooki aktsiate osakaal kõigil 0,01% piirimail. Suurimad positsioonide on hoopiski Patterson Companies 1,1%, Chesapeake Energy Corporation 1,1%, Signet Jewelers 1,0% ja Navient Corp samuti 1,0% osakaaluga.

Võrdsete osakaaludega S&P 500 ETFi puhul on ajalugu näidanud, et see on pakkunud tavapärasel viisil turukapitalisatsiooniga kaalutud indeksist paremaid pikaajalisi tootlusnumbreid. Peamine põhjus on siin asjaolu, et võrdsete osakaalude meetodil ETFi portfelli kokkupanemine väldib üha rohkema raha suunamist kõrge valuatsiooniga ehk kõige kiiremat hinnatõusu kogenud aktsiatesse. Järgmine samm oligi uurida, kas ehk osakaalude ümberpööramine võiks viia veelgi kõrgema pikaajalise tootlusnumbrini.

Viimase 10 aasta ajaloolisi aktsiahindade andmeid aluseks võttes ja minevikulisi arvutusi tehes selgus, et ümberpööratud osakaaludega S&P 500 ETF oleks näidanud tavalisest indeksist paremat kogutootlust. Kõnealuse 10aastase perioodi jooksul edestas tagantjärele tehtud arvutustes ümberpööratud osakaaludega S&P 500 indeks tavalist S&P 500 indeksit keskmiselt +3% võrra aastas. Siinkohal tuleb siiski välja tuua, et enamik sellest paremast tootlusest pärineb vähemalt selliselt tagantjärele tehtud arvutuste baasilt 2009. aastast. Siis ületas ümberpööratud osakaaludega indeksi tootlus tavalist S&P 500 indeksi tootlust ligikaudu kolm korda (+74% vs. + 26%).

Vastulauseid kirjeldatud investeerimisstrateegia võimalikule töötamisele on ennekõike kostnud akadeemikute ringkonnast. On hästi teada ja ka üpris detailselt dokumenteeritud, et aktsiaturgudel on väikeettevõtted pikaajaliselt pakkunud suurettevõtetest kõrgemaid kogutootluse numbreid. Ümberpööratud osakaaludega S&P 500 ETF ei tee aga ju muud, kui võtab ikkagi need samad ligi 500 USA suurimat suurettevõtet ja muudab vaid nende ettevõtete osakaalu. Seega ei ole siinkohal küsimus väikese suurusega ettevõtete eelistamises suurettevõtetele, vaid hoopis suurte eelistamises väga suurtele. Kas see võiks töötada? Senini ei ole seda kuigi põhjalikult uuritud. Kõnealuse ümberpööratud osakaale kasutava ETFiga turule tulnud fondivalitseja Exponential ETFs seda väidab. Eks tõde selgub aja jooksul.