Šiauliu investor: praegu tasub aktsiat hoida

Šiauliut oli Sillaste järginud juba jupp maad varem. Aktsiaid on ta müünud mitmes etapis, viimati eelmise aasta lõpus. Tänaseks on tema maksimaalsest positsioonist alles umbes pool. Mis saab edasi?

Pean nii terve aasta kui ka neljanda kvartali numbreid enda jaoks üsna ootuspäraseks. Minu ootused olid selleks aastaks kerge positiivse varjundiga ning ma ei ole pidanud pettuma.

Ei jäänud. Kuigi aruanded on numbrikirjud, tunnen aastaaruandes puudust praegusega võrreldes natuke põhjalikumast essee-stiilis läkitusest, kus tehtud ärist ning ärikeskkonnast ka rohkem inimkeeles juttu oleks, mis aitaks numbreid paremini konteksti panna. Kõige mõistmiseks ei peaks aruande lugeja tingimata sertifitseeritud finantsanalüütiku kraadiga olema. Paar asja, mille kohta tahaks võib-olla tulevikus paremat arusaama omada, on ettevõtte osalus Leedu kortermajade renoveerimisprogrammis ja EBRD plaanid aktsionärina, kuid see ei ole midagi, mis panga juhatuse kommenteerimisvaldkonda peaks jääma.

Minu senised müügid on seotud peamiselt aktsia hinna tõusuga. Ühelt poolt olen hinnatõusu tõttu korrigeerinud portfellis eri positsioonide osakaalu ning teisalt on praegu aktsia hind kindlasti palju lähemal õiglasele väärtusele kui soetuste ajal. Suur osa sellest potentsiaalist, mis peitus pankade ühendamises ning halvas suhtumises aktsiasse, mille tõttu aastaid tagasi aktsiat ostsin, on praeguseks realiseeritud.

Ma ei ole kunagi püüdnud investeeringutesse sisenemist ja sealt väljumist viia mingisuguseks täppisteaduseks, vaid olen sellesse jätnud ka loomingulise komponendi, seega ei ole mul erinevalt professionaalsetest analüütikutest väga selgeid hinnasihte, kus aktsia on piisavalt kallis, et seetõttu positsioon täielikult likvideerida. Samas ma arvan, et kuigi suurpangad saavad Šiauliu kasumlikkust omajagu survestada, on hind praegu seal, kus võib aktsiat mõõdukas koguses omada, tehes panuse Leedu makromajanduslikule pildile ning võib-olla ka Leedu börsi tugevusele. Väga ettevõtte-spetsiifilisi faktoreid aktsia hinna kasvuks, nagu aastate eest, on praegu vähem.

Raudne plaan. Lähtun loominguliselt, ei sea endale väga konkreetseid numbrilisi eesmärke, kuna ei usu, et olen nende õigeks seadmiseks piisavalt kompetentne. Püüan panna kokku kõik mulle teada infokillud ning teha selle baasilt otsuse.

Osta-ja-unusta-tüüpi ei ole minu hinnangul kunagi ükski finantssektori aktsia. Olgem ausad, suur enamik väikeaktsionäridest saavad panga finatsaruannetest ka vaid üsna piiratud mahus aru.

Küll on aga see investeering täna minu jaoks piisavalt “küps”, et järsku tekkivate alternatiivsete investeerimisvõimaluste avanedes on SAB vahendite tekitamise eesmärgil järjekorras esimesi müügikandidaate. Kuivõrd aga SAB karjuvalt kallis ei ole ning Leedu majanduse osas võiks mõõdukalt optimistlik olla, siis selle set-up'iga on mõistlik pigem SABi aktsiat hoida, kui see sularaha vastu vahetada. Kuivõrd ka juurde ostmas pole, siis kõlab nagu kõige klassikalisem hoia-soovitus?

Mida veel teha jõudnud pole, kuid kindlasti plaanis, on LHV ning SABi aastaaruannete ja valuatsiooninäitajate võrdlus.

Ilmselt vaid sümboolset ning ei näe indikatsioone, et see aasta eelmistega võrreldes palju erineks. Tõenäoliselt miniatuurne makse ning kasumi eest justkui tasuta uute aktsiate emiteerimine, mis ei muuda aga fakti, et reaalse kapitali väljamakset see endaga kaasa ei too. Kes teab, võib olla on EBRD vahetusvõlakirja olemuse tõttu see ka hea. Ilma selle asjaoluta paistab LHV dividendipoliitika apetiitsem, kuigi atraktivseks dividendiaktsiaks LHVd samuti pidada ei saa.

Kõrvalmärkeks küll niipalju, et kuigi mul puudub EBRD vahetusvõlakirja tingimustest ülevaade, võib selline aktsiate koguse suurendamine mitte EBRD otsene huvi olla. Samas asjaolu, et nad seda blokeerinud pole, võiks viidata, et erinevalt lahkunud Snorase ning Ukio pangast, ei pea SABi väikeaktsionärid suuraktsionäri käitumise pärast kõrgendatud muret tundma.

Tõesti ei tea. Kui Leedu majandus püsib OK seisus ning pangandussektoris ei juhtu konkurentsis midagi olulist, võiks ettevaatlikult optimistlik olla ja jääda lootma, et suudetakse ärimahte kasvatada ning kasumlikkust kaitsta. Aga ilma oluliste uudisteta järgmise aasta jooksul Balti turu või SABi enda mõõtkavas tugevat aktsia hinna kasvu oodata ei julge.

Ülevõtuhuvidest Leedu turul on ka eri aegadel kuulujutte olnud, aga siiani on jäänud mulje, et Skandinaavia raha ei taha Baltikumis oluliselt suuremaid äririske võtta. Traditsioonilises finantssektoris viimasel ajal rahapakiga kedagi uimaseks löömas ei käida, kuna strateegilisel investoril on üsna kriitiline arusaam hinnast, mida varade eest maksta soovitakse, ja uus lipp panga koosolekulaual ei ole enam nii palju väärt, kui enne Lehmani kriisi.

Šiauliai pangast saab arvatavasti õpikunäide sellest, et mineviku tootlused ei anna tuleviku kohta indikatsiooni.