Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millised USA tööstused võib Hiina sihikule võtta?

KaubandussõdaFoto: Shutterstock

Hiinaga kaubandussõtta astumine seab ohtu USA enda tööstused, kirjutab Bloomberg.

Ühendriikide president Donald Trump teatas eelmisel neljapäeval, et Hiina kaupadele kehtestatakse 50 miljardi dollari ulatuses imporditariifid. Kui see plaan õnnestub, siis on väga tõenäoline, et Hiina kasutab ka vastumeetmeid.

Ei ole veel selge, millistele Hiina kaupadele või teenustele tahab USA tariifid kehtestada. Täpsem plaan peaks selguma kahe nädala jooksul.

Potentsiaalne vasturünnak oleks kindlasti valuline. USA Hiina-suunaline eksport toetas 2015. aastal 900 000 töökohta, selgub USA kaubandusministeeriumi viimastest andmetest. 600 000 töökohta on aidanud luua kaupade eksport, 310 000 aga teenuste eksport.

Kõige rohkem ekspordib USA Hiinasse tootmisvahendeid (47,4 miljardit dollarit), Tööstustoormeid ja -materjale (41,9 miljardit), reisiteenuseid (32,2 miljardit), sööki-jooke (18,4 miljardit) ning autosid ja nende osi (14,2 miljardit).

Põllumajandus

Kõige suuremate kaotajate seas võivad olla aga USA põllupidajad, sest Hiina on Ühendriikide farmerite jaoks suuruselt teine turg.

USA eksportis Hiinasse eelmisel aastal 14,6 miljardi dollari eest sojaubasid – see on rohkem kui kolmandik toodangust. Hiina meedias on ostude pärast palju kära tehtud. Hiina ajalehe Global Times juhtkirjas süüdistati USAd, et too rikub valitsuse rahastatud sojaubadega kohalikku turgu.

Ameerika Sojaubade Assotsiatsiooni juht on öelnud, et Hiina vastumeetmetel oleksid pikaajalised tagajärjed, sest sealset turgu hakkaks hõivama Brasiilia ja teiste riikide konkurendid.

Tõsi, ka Hiinale ei mõjuks sojaubade impordi vähenemine hästi – riik kasutab toorainet laialdaselt küpsetusõli ja loomasööda jaoks. Eriti hooajal, mil Brasiilias koristust ei toimu. Kahju oleks reaalne – nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Sojaubade tootmine toimub eelkõige osariikides, mis hääletasid presidendivalimistel Trumpi poolt.

Tehnoloogiasektor

Vastumeetmetele on avatud ka mitmed tehnoloogiafirmad nagu Apple ja Intel, mille tootmine asub suuresti Hiinas.

Tarbekaubad

On ka võimalus, et Hiina matkib Euroopa Liidu vastumeetmeid, ütles American Enterprise Institute'i teadlane Claude Barfield Bloombergile. Tariifide kehtestamist kaalutakse Harley-Davidsoni mootorratastele ning Levi Strauss & Co teksadele.

Lennundus

Hiina ei ole end USA ettevõtete vastaste ähvardustega tagasi hoidnud. Global Times hoiatas 2016. aasta lõpus, et kaubandussõjal oleks tõsised majanduslikud tagajärjed. „Ostud Boeingult asendataks Airbusi omadega,“ kirjutas Kommunistliku Partei ajaleht juhtkirjas.

Boeingu aktsia on viimasel ajal ka tublisti kukkunud, sest kardetakse, et ettevõte on kaubandussõja suurim kaotaja.

Teenused

USA teenuste kaubandusbilanss Hiinaga oli 2016. aastal 38 miljardi dollariga positiivne. Suurimate ekspordiartiklite alla kuuluvad reisiteenused, intellektuaalne vara (näiteks kaubamärgid) ja arvutitarkvara, selgub USA kaubandusesindaja andmetest.

Haridus

Hiina võib hakata piirama õpilaste arvu, kes tahavad Ühendriikides õppida. See vähendaks ülikoolide rahastatust ning teravdaks rahvastiku vananemise probleemi.

Valuutaturud

Hiina võib püüda vastumeetmena ka jüaani väärtust vähendada, ütles Renmini Ülikooli teadlane Wen Wang. Nõrgem jüaan muudaks Hiina eksportkaubad maailmaturul konkurentsivõimalisemaks. Valuutakursi manipuleerimine on teema, mida on teravalt kritiseerinud ka Donald Trump ja tema toetajad.

„Hiinal on väga palju võimalusi,“ ütles Wang. „Nad on praegu kannatlikud ja äraootavad. Hiinlased on hästi tuntud selle poolest, et rünnakule asutakse alles siis, kui vaenlane on oma rünnaku lõpetanud.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.