Kolm põhjust, miks kulla hind hakkab tõusma

See tähendaks, et praeguse hinnaga võrreldes kallineks kuld 13 protsenti. Aprillikuu kullafutuurid kauplesid neljapäeval 1325 dollaril untsist.

Vaatamata sellele, et aktsiaturud on viimase aasta jooksul tõusnud ning paljud investorid näevad uue alternatiivse varana krüptovaluutasid, on kuld püsinud küllaltki stabiilsel tasemel. Tänavu on kollane metall kallinenud 2 protsenti, vahendab MarketWatch.

Holmes, kes on tuntud kulla hinnatõusule panustaja, tõi välja kolm põhjust, miks kuld võiks tänavu kallineda. Esimene nendest on inflatsioon.

„Inflatsioon võib kasvada palju kiiremini kui valitsus meile ütleb,“ nentis ta MarketWatchile antud intervjuus.

Föderaalreserv hoiab silma peal eelkõige tarbijahinnaindeksil (THI), mis tõusis detsembris aastases võrdluses 2,1 protsenti. New Yorgi Föderaalreservi poolt hiljuti loodud Underlying Inflation Gauge (laiapõhjaline inflatsioonimõõdik) kasvas samal kuul ligi 3 protsenti. Alternatiivne THI, kus on kasutatud ametlikku metoodikat, mis oli kasutusel enne 90ndaid, näitab inflatsiooniks pea 10 protsenti, rääkis Holmes.

„Pole vahet, millist mõõdikut vaadata. Inflatsioon on kasvavas trendis,“ ütles ta. Traditsiooniliselt nähakse kulda kui kaitset inflatsiooni vastu.

Holmes tõi ka välja, et nõrgema dollari poliitika „toetab alati tooraineid ja arenevaid turge.“

Alates aasta algusest on ICE dollariindeks, mis mõõdab valuuta käekäiku kuue suurima rivaali suhtes, langenud umbes 3 protsenti. Esimeses kvartalis valuutaturgudel toimunu kohta saad pikemalt lugeda siit.

Holmes usub, et USA presidendi Donald Trumpi tegevus on kulla jaoks olnud pigem positiivne. Eriti hästi tuleb see välja just dollari puhul.

„Ameeriklastele meeldib kuulda, et dollar on tugev, aga nõrk dollar paneb Ühendriikide ekspordi ja turismi rõkkama. Muidugi mõjub see kullale positiivselt,“ nentis ta.

Eelmise aasta alguses ütles Donald Trump Wall Street Journalile, et dollar on liiga tugev. Selle aasta jaanuaris oli rahandusministri Steven Mnuchini kõnest aru saada, et ka tema toetab pigem odavat dollarit. Praegune administratsioon on kaubanduspoliitika võtnud südameasjaks ning nõrk valuuta aitab olukorda parandada.

„Samas võib tariifide sõda osutuda kulla jaoks negatiivseks,“ nentis Holmes. „See võib dollarit tugevdada, mis mõjuks kullale kehvasti.“ Kuld ja dollar on negatiivses korrelatsioonis – see tähendab, et kui dollar odavneb, siis kuld tõuseb ja vastupidi. Põhjus peitub selles, et dollari nõrgenemisel muutub kollane metall teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks, mis sütitab omakorda nõudlust.

Samal ajal peaks kullale hoogu andma ka Aasia riikide, eriti Hiina ja India, majanduskasv, mis kasvatab sealset ostujõudu. Kuld on nendes riikides väga populaarne kingitus ning väärismetallidest ehteid hinnatakse väga. Nõudlus peaks tugevam olema alates septembrist, mil Indias algab pulmade hooaeg. See lõpeb Hiina uusaasta pidustustega veebruaris.

Holmes nentis, et kulla hind võib uuesti ületada 1900 dollari taseme ning jõuda uute tippudeni. „Kui inflatsioon kiireneb, siis võib kulla hind liikuda uutesse kõrgustesse.“ Kuld jõudis kõigi aegade rekordini 2011. aasta augustis. Toona maksis üks unts 1892 dollarit.

Samas ei välista Holmes ka kulla hinnalangust. „Tugevam dollar paneks kulla surve alla,“ nentis ta. „Ohuks on ka poliitikud, kes uue majandussurutise ajal ei prindi raha ja keelduvad ettevõtete päästmisest maksurahaga.“