Harju Elektril vähem tellimusi, suuremad kulud

Artikkel

- Börsiuudised
- Liina Laks
- 25. aprill 2018 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harju Elektril vähem tellimusi, suuremad kulud
Harju Elektri töötaja KeilasFoto: Raul Mee
Mullune börsi priimus Harju Elekter teatas, et pidi kehva ilma tõttu toodangu lattu jätma, mis omakorda muserdas esimese kvartali kasuminumbreid. Selle aasta suhtes on juhtkond aga positiivselt meelestatud.
Harju Elektri kontsern soetas möödunud aastal juurde Rootsi SEBAB AB, Grytek AB, Soome Telesilta Oy ning 80protsendise enamusosaluse Energo Veritases. Need tehingud aitasid ettevõttel tublisti käibenumbreid paisutada: müügitulu kasvas peaaegu 26 miljoni euroni ehk kaks korda suuremaks kui aasta varem, brutokasum kasvas veerandi võrra.
Kuid äri- ja puhaskasum jäid oluliselt napimaks, kui sellise käibe pealt oodata võinuks: puhaskasumit teenis Harju Elekter vaid pisut enam kui 100 000 eurot.
Kontserni finantsjuht Tiit Atso põhjendas tulemust halva ilmaga. „Lisaks tavapärasele sesoonsusele avaldasid kvartali kasumlikkusele mõju külmade talvekuude tõttu edasi lükkunud tellijate paigaldustööd, mistõttu toodeti suur kogus toodangut lattu.“
Lisaks rõhusid Harju Elektri majandusnäitajaid oluliselt kõrgemad kütte- ja elektrikulud. Samuti tuli teha ettevalmistus- ja arendustöid Soomes ja Rootsis. „Samas annavad turu positiivsed trendid ja mahukad tellimused järgnevateks kvartaliteks kindlust,“ kinnitas Atso.
Lepingud lähevad lepase reega
Kontserni majandustulemusi rõhus ka „oodatust madalam“ tellimuste maht. Harju Elektri suurim turg on 70 protsenti käibest andev Soome, kus möödunud aastal omandati strateegilise ostuna Telesilta. Harju Elektril on seal veel Finnkumu ja Satmatic, mis seisavad hea võrgulepingute suurendamise eest. Elektrilahenduste tootja teatas, et seal sai käive kolmekordistatud, 18 miljonile eurole. Selle taga on aga juba varem tehtud töö: need lepingud sõlmiti juba möödunud ja ülemöödunud aastal.
Kasvu oli näha ka Rootsis – uute ettevõtete soetamine kahekordistas käibe 2 miljonile. Samasse suurusjärku jõudsid ka Norra tulemused. Norra turul toimetab Harju Elekter Leedu tütarettevõtte Rifase kaudu. Natuke tuli raha ka Austriast, Hollandist ja Taanist.
Suuremat sorti pettumuse valmistas aga hoopis koduturg: Eestis kahanes müük peaaegu kolmandiku võrra, mis oli Atso sõnul tingitud sellest, et energiajaotussektorisse ei tehtud eriti investeeringuid.
Palgasurve sai Harju Elektri kätte
Kontsernile näib suuremat peavalu valmistavat kulude kasv, mis protsentuaalselt kasvas tuludest kiiremini ja vähendas oluliselt marginaali. Samuti kasvas võlakoorem 6 miljoni euro võrra, ligi 26 miljonile. Kui võrreldaval perioodil on brutomarginaal jäänud 15 protsendi juurde, siis sedapuhku tuli leppida 12,9protsendise marginaaliga.
Positiivne on, et Harju Elekter on asunud oma töötajatele kõrgemat palka maksma. Ettevõtte palgakulud moodustavad veidi üle viiendiku kontserni käibest, nii et sealne annab numbrites kohe tunda.
„Rentaabluse langust põhjustas majanduse üldisest heaolust tekkinud töötajate palgasurve ning kvartalite võrdluses on tõusnud toormematerjali, eelkõige lehtmatelli hind, mis kasvatasid toodete ja teenuste kulude taset,“ kommenteeris Atso. Samas toob ta kvartaliaruandes välja, et suurima paugu rentaablusele pani siiski madalaks jäänud tellimuste maht.
Investor ootab kasvu
Esimese kvartali tulemused olid nii ja naa. Käive tuli oodatust isegi gramm suurem. Lisaks ootab tavapärasest suurem kogus toodangut paigaldustööde taga, mis tavaolukorras oleks käibenumbrit veelgi tõstnud.
Teisalt, joonealune number valmistas muidugi pettumust. Tundub, et kõige rohkem on kasumit söönud kasvanud tööjõukulud ja materjali omahind. Samas on esimene kvartal Harju Elektril reeglina üks nõrgemaid - kui 2017 erakorraline tulu välja jätta - ja enamus kasumit on varasematel aastatel teenitud teises ja kolmandas kvartalis.
Sellelt aastalt ootaks eelkõige uute tellimuste lisandumist ja mahtude jätkuvat kasvatamist. Eelmisel kevadel lubas Andres Allikmäe tõsta käibe 100 miljonini ja see eesmärk viidi kenasti täide. Tasub üldkoosolekul kuulata, mis eesmärgid seekord seatakse.
Margus Kaidja,
Makai Investi juht
Sel aastal viib Harju Elekter lõpule eelmisel aastal alustatud ülevõtmistehingud. Kuid üllatusi võib sealt tulla veelgi, sest ettevõtte kontol seisavad jätkuvalt need 25 miljonit eurot, mis mullu PKC aktsiate müügist saadi. Neid otsustas kontsern dividendideks mitte välja maksta, teenides sellega aasta alguses ära investorite pahameele, mis kajastus ka aktsia languses.
Tänavu maksab Harju Elekter dividendi 24 senti aktsia kohta. Lõpliku otsuse dividendide kohta peavad tegema aga aktsionärid 3. mail koosolekul.
Aktsia kukkus nagu kivi
Investorite reaktsioon majandustulemustele oli esialgu äge: lühikese aja jooksul pärast tulemuste avaldamist kukkus aktsia 4,15 protsenti, kuue euro peale. Pärastlõuna tõi suurema kauplemisaktiivsuse: kokku tehti ligi 60 tehingut 70 000 euro väärtuses ning aktsia hind jäi õhtuks 6,14 euro peale püsima.
Viimane aasta näitab, et keskmiselt tehakse Harju Elektri aktsiaga päevas kuni 18 tehingut ning keskmine päevane tehingumaht jääb 24 000 euro juurde.
Täna avaldas Harju Elekter esimese kvartali majandustulemused. Aktsia reageeris börsil tugeva langusega. Sellest hoolimata tuleb silmas pidada, et Harju Elekter on olnud tänavu Tallinna börsi üks tugevamaid tõusjaid: kokku on ta aasta algusest tõusnud 20 protsenti. Aastane tõus on veel muljetavaldavam – enam kui 50 protsenti. Kontserni turuväärtus on aastaga sisuliselt kahekordistunud ja ulatus kolmapäevase seisuga ligi 110 miljoni euroni.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum