Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsi dividendisupp lahjeneb

    Suurim dividendimaksja on Tallinna Kaubamaja. Pildil Tallinna Kaubamaja kevadkollektsiooni esitlus.Foto: Madis Sinivee/Eesti Meedia/Scanpix

    Kui alates 2010. aastast kasvatasid Tallinna börsiettevõtted aasta-aastalt dividende, siis tänavu said investorid mitme hoobi osaliseks, mis võivad tootlust veel pikaks ajaks mõjutama jääda.

    Nii nagu USAs, tõi turgudel ebaharilikult rahulik 2017. aasta stabiilse kasvu ka mitmele Eesti börsiettevõttele. See turgutas Tallinna börsiindeksit ja juba sai hakata lootma priskeid dividende. Tänavune kevad tõi aga mitu uudist, mis pikka aega püsinud dividendihierarhia segi paiskas.

    Seadusemuudatus soosib tulevikus suuremaid dividende

    Tallinna Börsil on tõepoolest mitmeid ettevõtteid, mis maksavad igati korralikke dividende ning on dividendimakseid viimastel aastatel ka suurendanud. Selle põhjuseks võivad olla erinevad asjaolud, kuid suures plaanis tulevad rohkem esile järgmised faktorid. Esiteks, firmade kasv on jõudnud stabiilsema arengu faasi ning investeeringute vajadus on vähenenud. Teiseks on hea majanduskeskkonna toel ka ettevõtete tulemused paranenud, võimaldades suurenenud kasumit aktsionäridega heldemalt jagada. Kohalikud investorid peavad dividende aktsiate kogutootluse oluliseks osaks. Kuna olulisi tagasilööke majanduskeskkonnas pole lähiaastatel näha, püsivad ka väljavaated dividendide osas head. Ettevõtete valmidust tõsta dividende võib soodustada regulaarsetele maksetele kehtima hakkav madalam tulumaksumäär, mis üleminekuperioodi järgselt langeb 2021.aastaks 14%-le.

    Sander Danil
    LHV analüütik
    Iseenesest annaks head majandustulemused ja ettevõtete senine dividendipoliitika põhjuse teatada stabiilsest kasvust ja vaat et rekordilisest tulemusest. Nii palju kui praeguseks teada, plaanivad Tallinna börsiettevõtted ühtekokku maksta tänavu dividendidena välja enam kui 103 miljonit eurot, mis jääb möödunud aastale siiski nelja miljoniga alla. Selle aasta kõige suuremaks dividendimaksjaks kasvas dividendi tõstnud Tallinna Kaubamaja, mis jaotab investoritele 28 miljonit. Kaubamaja on ka üks väheseid börsiettevõtteid, mis on oma dividendi alates 2011. aastast kas hoidnud või isegi suurendanud, aga mitte kordagi vähendanud.
    Oma kõigi aegade rekorddividendist, 24 senti, teatas ka Harju Elekter, aga see valmistas esialgu investoritele kerge pettumuse: välja makstakse küll kogu kasum, kuid PKC aktsiate müügist saadud miljoneid ei puudutada ja sellega investoritele meelehead ei tehta. Erakordse dividendi kinnitas tänavu ka Silvano Fashion Group, mis teeb temast 10 miljoniga börsi parima dividenditootlusega aktsia. Rahalises mõistes suuruselt kolmas dividendimaksja on aga hoopis Merko Ehitus, kes maksab tänavu aktsia kohta tervelt euro ning kes võttis selleks reservidest lisa: aktsionäridele makstakse 17,7 miljonit eurot, mis on 20 protsenti möödunudaastasest puhaskasumist enam.
    Dividendi rohkem kui kasumit
    Veidi üllatuslikult maksis korralikku dividendi tänavu ka Nordecon, kel oli seljataga majanduslikult keeruline aasta. Jaotamiseks läks ligikaudu kogu möödunud aasta ligi pooleteistmiljoniline puhaskasum. Teist sama palju saavad aktsionärid aktsiakapitali vähendamisest ehk kokku 12 senti.
    Olympic jätab tühimiku, Sadamast saab mantlipärija?
    Piduriks tuleb sel aastal pidada eelkõige Olympic Entertainment Groupi, mis teatas, et müüb end Luksembrugi investeerimispankuritele niimoodi maha, et nende kätte jääb ka kogu Olympicu jaotamata kasum. Möödunud aasta lõpu seisuga oli ainuüksi vaba raha hulk kasvanud ligi 60 miljonile eurole, perioodi puhaskasum jäi 30 miljoni euro juurde. Olympicu tulemuste paranemine andis investoritele lootust harjumuspäraselt tugevamaks dividendiks. Tavaliselt on see jäänud 10 sendi juurde aktsia kohta ning kui möödunud aastal investorid selle üle aktsionäride koosolekul nurisesid, lubas Armin Karu seda 10 senti maksta järgmised sada aastat järjepanu. Sajand sai aga juba tänavusega läbi ning väikeinvestorid lõigati tuludest üldse lahti. See lööb Tallinna börsi dividendistatistikasse suure augu, sest dividendidena on ta tavaliselt panustanud 15 miljoni jagu aastas.
    Et Tallinna börsi dividenditootlus, mis praegu on Reutersi andmetel 4,5 protsendi juures, sellest ära ei vajuks, on vaja värsket verd. Möödunud aasta lõpus tuli turule EfTEN oma kolmanda fondiga, mis on samuti osutunud viisakaks dividendimaksjaks. Sel aastal saavad investorid 68 senti aktsia kohta, mis tõstab dividenditootluse 4,3 protsendi peale.
    Tulemas on ka Tallinna Sadama IPO ja valitsus on suurelt välja hõiganud, et tulevad börsile dividendiaktsiaga, ning vähemalt esimesel kahel börsiaastal läheb investorite vahel jagamiseks 30 miljonit eurot ning hiljem 70 protsenti puhaskasumist. Kuna aktsia hinda hoitakse kiivalt saladuses pole siin aga võimalik dividenditootlust välja arvestada. Aeg annab arutust, sest valitsuse plaani järgi peaks hiljemalt juuni lõpus aktsia juba Tallinna börsi põhinimekirjas kauplema.
    Kohtuasi pärsib Tallinna Vee dividendi
    Negatiivne dividendiüllatus tuli ka Tallinna Veelt. Juba möödunud aastal lõikas Tallinna Vesi oma dividendi pooleks: harjumuspärase 90 sendi asemel pakuti  54 senti klausliga, et kui kohtust tuleb võit, siis tõstetakse tagasi. Detsembris sai kontsern riigikohtus tariifivaidluses lõplikult lüüa, mis tähendab, et suurt vee hinna tõusu tulla ei tohi ning seetõttu ei saa ka ettevõtte kasum planeeritult kasvada.
    Lisaks ähvardab Tallinna Vett uus kohtuvaidlus, mille käigus selgub, kui palju miljoneid ta liiga palju küsitud veearvete eest peab tagasi maksma. Samuti on veel tulemata Euroopa arbitraažikohtu otsus.
    Seetõttu ei tulnud ülemäära suure üllatusena, et Tallinna Vesi tegi aktsionäridele ettepaneku kinnitada dividendiks 36 senti väärtpaberi kohta ehk kokku 7,2 miljonit eurot – kogu möödunud aasta kasumi. See 36 senti on aga veekontserni ajaloo kõige viletsam tulemus ning viis Tallinna Vee dividenditähtede seast kehvikute sekka, sest tootlus kukkus napilt 3 protsendile.
    Dividendiuudiseid vanadelt olijatelt?
    Tallinna börsil on hulk ettevõtteid, mis pole oma ajaloo jooksul kordagi dividende maksnud. Nende sekka kuuluvad rõivakontsern Baltika, väiksematest tegijatest Trigon Property Development, Pro Kapital Grupp ja Skano.
    Mitu aastat pole dividendiuudist tulnud ka muidu heldelt PRFoodsilt, kelle möödunudaastane hoogne laienemine aktsiale hoogu andis. Ettevõtte juht Indrek Kasela on varem öelnud, et arutab suurenenud ettevõtte dividendipoliitikat tänavukevadisel aktsionäride üldkoosolekul. Ehk tuleb häid uudiseid ka siit rindelt.
     
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.