Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgardi Kraana Grupil täitus 20. tegevusaasta

    Balti riikides ja Rootsis kokku 12 laadimis-, lossimis- ja transporditeenust osutavat ettevõtet koondaval Palgardi Kraana Grupil täitus äsja 20. tegevusaasta, kontserni kuuluvatel masinate ja seadmete müüjal ScanBalt Crane’il ja metalltoodete valmistajal Expert Balticul 15 aastat. Tänupidu koostööpartneritele ja suurematele klientidele toimus eelmisel nädalal Tallinna Lillepaviljonis.

    Palgardi Kraana Grupi juhi Lembit Rannala sõnul sai grupi tegevus alguse 1989. aastal, kui ta kohtas Rootsi härrasmeest Torgils Langemar’i, kel oli plaan Eestist paberipuud kokku ostma hakata. “Tänaseks on Torgils kahjuks meie hulgast lahkunud, aga kindlalt võin öelda, et ta oli Eesti esimene puidueksportija, kusjuures tänaseks on puidust saanud Eesti peamine ekspordiartikkel,“ meenutas Lembit Rannala juubelil peetud avakõnes.
    Möödus mõni aasta ja 1990ndate alguses tekkis Paljassaare sadama esisele esimene paberipuu riit, mis sealt ka laeva laaditi. Tolla tehti seda trosskraanaga, laadimiseks oli vaja kümmet dokkerit, tuult alla 15 m/s ja väikest laeva laeti 2–4 päeva. 1994. aastal otsustati probleemse laadimise lihtsustamiseks proovida hüdraulilist kraanat, kuid kuna neid Eestis neid polnud, võtsid Rootsi ettevõtte Palgard & Söner, Kran AB omanikud Jarl ja Michael Palgard riski ning laadisid oma 45tonnise masina laeva, mis saabus Muugale just jõulupühade eel. “Mehed saatsid oma masina kuhugi, teadmata, kas ka kunagi midagi tagasi saavad, alustades sellega Eestis hüdrauliliste materjalikäitlemise masinate ajastu,” sõnas Lembit Rannala, lisades, et nii sündiski Palgardi Kraana Grupp.
    Kunda sadama valmimisel viidi sinna Rootsi Palgardis valmistatud 45tonnine Palgard Kran EC420, millega jäi väga rahule toonane sadamakapten Aadu Nurmsalu. Algas pikaajaline koostöö Kunda Nordicuga, mis kestab tänaseni Meelis Einsteini ja Aleksander Nikolajevi juhtimisel. 1995. aastal alustati ka laadimisega Pärnu sadama linnakail ning 1997. aastal võttis Palgard esmakordselt Eestis kasutusele mehaanilised puidu tasanduse vannid ja endistest n-ö varesepesadest said ilusad sirged puuriidad.
    1990ndate lõpus kasvasid laevad suuremaks ning Palgardi Kraana Grupini jõudis info Saksa masinatootjast Sennebogen Maschinenfabrik GMBHst, kes väga jõuliselt arendas oma toodangut, pidi olema innovatiivne ja kuulama ka masinate kasutajate ettepanekuid. Tooted õigustasid end ning 2000. aastal loodi ettevõte ScanBalt Crane OÜ, millest sai Sennebogeni toodangu edasimüüja Balti riikides.
    2000ndail ajal alustas tegevust ka Expert Baltic, sest grupil oli tekkinud vajadus eriti suurte ja erimõõduliste koppade/haaratsite järele. Kogemusega muutusid tooted üha paremaks, saavutati häid tulemusi ning 2009. aastal alustati juba uut kaubamärki Exstel kandvate toodete valmistamist, mida eksporditakse täna lisaks Baltikumile ka Suurbritanniasse, Saksamaale, Norra ja mitmetesse Ida-Euroopa riikidesse.
    “Nii need 20 aastat on märkamatult läinud ja täna kuulub juba Palgardi Kraana Gruppi 12 ettevõtet erinevatest riikidest. Soovin tänada kõiki meeldiva koostöö eest nende aastate jooksul, samuti suur-suur tänu meie grupi asjalikele ja tublidele töötajatele ning mu tütrele Kadyle ja pojale Rainile, kes annavad oma kindla panuse grupi arenguks täna ja ka tulevikus,” rääkis Lembit Rannala juubelipeol.
    Palgardi Kraana juhatuse liige Rain Rannala nentis oma sõnavõtus, et 20 aastat on ettevõtte jaoks tegelikult lühike aeg, aga inimese jaoks on see pikk aeg – eriti töötades ühes ettevõttes. ”20 aasta jooksul oleme käidelnud Eestis üle 45 miljoni tonni kaupasid, omame täna 15 Sennebogeni materjalikäsitluse masinat ja mitmeid rataslaadureid ning töötame seitsmes sadamas ja neljas puiduterminalis.”
    Scanbalt Crane on müünud kokku 80 uut Sennebogeni masinat ning Expert Baltic tootnud üle 150 erineva laadimisseadme ja metallkonstruktsiooni. PK Terminal, grupi pesamuna, omab 12 000 m2 kaetud ladude pinda, lisaks vajalikud rataslaadurid ja erinev transporditehnika kaupade käitlemiseks. Lisaks Eestile omab Palgardi Kraana Grupp Lätis seitset materjalikäitluse masinat ja konveierlinti puistekaupade laadimiseks, Leedus kuute Sennebogenit ning Rootsis 24 materjalikäitluse masinat ning üle 50 muu masina. Kokku töötab Palgardi Kraana Grupp 17 sadamas, 19 terminalis, 3 saeveskis ja 2 paberitehases.
    “Soovin omalt poolt tänada kõiki meeldiva koostöö eest ning loodetavasti jätkuvad need veel vähemalt sama pikalt, kuni siiani on olnud,” sõnas Rain Rannala.
    Palgardi Kraana Grupp on rahvusvaheline ettevõtete grupp, mille peamisteks tegevusaladeks on laevade laadimine ja lossimine, laadimis- ja lossimistööd ladudes ja terminalides ning lisaks tegeletakse ka laadimismasinate ja seadmete müügi ja rendiga ning metallist toodete ja seadmete valmistamisega.
    Gruppi kuuluvad mitmed ettevõtted Baltikumis ja Rootsis. Palgardi Kraana tegeleb laadimis- ja lossimisteenustega Eesti sadamates ja terminalides, ScanBalt Crane OÜ müüb, rendib ja remondib Sennebogen hüdraulilisi laadimismasinaid, Expert Baltic OÜ valmistab laadimisseadmeid ja metallist konstruktsioone ning Palgarda Krani SIA pakub laadimis- ja lossimisteenuseid Läti, Palgardo Kranai UAB Leedu ja Pålgård & Söner, Kran AB Rootsi sadamates ja terminalides.
    Rohkem pilte siit
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raivo Hein: sotsid valetavad alati, aga jõudu neile Tallinnas! Vene- ja Savisaare-aegsetel lahendustel olgu lõpp
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Bolti lobi ei läinud Euroopas läbi, uus direktiiv sai rohelise tule
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.