Parimate börsifirmade TOP

17. mai 2016, 07:00
Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160517/RANKING/160519769/AR/0/AR-160519769.jpg

Äripäev reastas Tallinna börsiettevõtted nende aktsia viimase kahe aasta tootluse ja dividendimaksete suuruse põhjal.

Edukaimaks osutus Tallinna Kaubamaja, samas kui volatiilseimaks võib pidada Arco Vara aktsiat. Lühiajaliselt võivad aktsiahinnad Tallinna börsil kõikuda väga laias ulatuses. Näiteks on üheks volatiilsemaks ettevõtteks Tarmo Silla juhitav Arco Vara, mille aktsia kukkus 2014. aastal 29,83 protsendi võrra, kuid läbis möödunud aastal 38,89protsendilise tõusu. Pikaajalisi investoreid huvitab eelkõige börsiettevõtete aktsiate tootlus pikema perioodid vältel.

Nii võtsimegi aluseks ajavahemiku 1. mai 2014 kuni 30. aprill 2016. Sel perioodil saavutas kõige suurema tootluse Raul Puusepa juhitav Tallinna Kaubamaja, mille aktsia väärtus tõusis 37,2 protsendi võrra. Suurem osa tõusust saavutati viimase aasta jooksul, mil väärtpaberi maksumus jäi 32,16 protsendiga plussi. Aprilli lõpus oli ettevõtte aktsia hind 6,86 eurot.

Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp arvas, et aktsia hinna tõus põhineb suuresti ettevõtte eelmise aasta suurematel kordaminekutel. „Lisaks positiivsetele majandustulemustele on üheks õnnestumiseks Viimsi keskuse valmimine ning samuti Selveri e-poe avamine, mis on oluline verstapost jaekaubanduse arengus,“ loetles ta firma saavutusi. „Selle aasta alguses oleme edukalt avanud ka Kaubamaja e-poe,“ viitas ta edu võimalikule jätkumisele.

Üllatus esikolmikus

Esikolmikusse mahtusid veel Janek Stalmeistri juhitav Tallink ning mõnevõrra üllatuslikult Ekspress Grupp, mille eesotsas on Gunnar Kobin. Meediaettevõtte aktsia kasvatas viimase kahe aasta jooksul oma väärtust pea kolmandiku ehk 29 protsendi võrra, samal ajal kui Tallinki väärtpaber tegi läbi 26,92protsendilise tõusu.

Vaadeldaval perioodil suutsid oma väärtust kasvatada veel Merko Ehituse aktsia 16,07 protsendi võrra, Tallinna Vesi 11,28 protsendi võrra, Nordecon 10,2 protsendi võrra ja Olympic Entertainment Group 2,65 protsendi võrra.

Merko juhatuse esimehe Andres Trinki sõnul on Merkot kiiresti muutuvas turuolukorras edasi aidanud võime kiirelt ümber orienteeruda. „Oleme suutnud langust ühes tegevusvaldkonnas kompenseerida võimekuse kasvuga teistes segmentides ehk luua strateegilises plaanis toimiva äriportfelli,“ põhjendas ta oma juhitava ettevõtte aktsia püsimist plusspoolel.

Ka teise Tallinna börsi ehitusettevõtte Nordeconi juht Jaano Vink peab oma firma edu põhjuseks kaine meele hoidmist ning tegevuse ümberkorraldamist. „Suutsime nigelal turul tegutsedes säilitada põhitegevuse kasumlikkuse. Seda olukorras, kus teadliku valikuna käive langes,“ rääkis ta. „Samuti sisenesime edukalt Rootsi turule,“ kirjeldas Vink uusi tegevussuundi. Ta tõdes samas, et muudatuste käigus kannatas osa töötajate rahulolu ning selle parandamisega tegeldakse sel aastal.

Suurimad langejad

Pingerea viimasele kohale jääb Indrek Kasela juhitav PRFoods, mille aktsia kaotas möödunud kahel aastal 43,23 protsenti oma väärtusest. „Tegelikult ei ole aktsia palju kukkunud. Kui see langus aktsiakapitali vähendamisega korrigeerida, siis ta ei ole üldse palju kukkunud,“ oli ettevõtte juht Indrek Kasela seisukohal, et aktsiagraafik ei pruugi alati kõige sisukamalt olukorda iseloomustada. Seoses kapitali vähendamisega maksti eelmise aasta jaanuaris välja dividendid suuruses 30 eurosenti aktsia kohta.

Ettevõtte käekäiku võib olla mõjutanud ka suurtehing jäätiseäriga, mille raames müüdi see Food Union Grupi venelasest omanikule. „Aktsionärid kiitsid põhimõtteliselt ühehäälselt tehingu heaks, raha on välja makstud. Ma usun, et kõik on rahul,“ on Kasela tehingu mõjusid varem Äripäevale kommenteerinud.

Kehvasti on läinud ka Meelis Milderil ning Baltikal, mille aktsia kukkus 30,71 protsenti, ning Skanol, mille turuväärtus on Martin Kalle juhtimise all kahanenud 24,63 protsendi võrra.

Milder tunnistab, et Baltika eelmise aasta majandustulemus oli kehv, kuid tema sõnul on ettevõte sellest õppinud. „Nii minu kui ka kõikide Baltika inimeste suurimaks õnnestumiseks möödunud aastal pean asjaolu, et kasutasime keerulisi aegu mitme järelduse tegemiseks ning võtsime vastu olulisi otsuseid, samuti parandasime ärimudelit,“ viitas ta sellele, et tulevik peaks olema helgem. „Nii meie eelmise aasta lõpus kui ka selle aasta alguses tehtud otsused ning viimase aja majandustulemused annavad lootust, et tulemused paranevad,“ oli Milder optimistlik ja lisas et esimese kvartalis on kahjum ligi kaks korda vähenenud ning see on viimase üheksa aasta väikseimal tasemel. Samuti on Milder rahul ettevõttesisese töökeskkonnaga. „See, et Baltika valiti eelmisel aastal 20 ihaldusväärseima tööandja hulka, teeb mind juhina uhkeks,“ ütles ta.

Aktsia tüürib vales suunas

Mõnevõrra üllatuslikult langes möödunud aastal 5 protsendi võrra Harju Elektri aktsia. See tuleneb ettevõtte juhi Andres Allikmäe sõnul sellest, et Tallinna börsil ei peegelda aktsia hind ettevõtte majandustulemusi, juhtimisotsuseid ega tegelikku edukust. „Turg ja investeerimisotsused elavad mingit oma elu,“ rääkis ta.

Allikmäe sõnul mõjutavad turgu spekuleerivad lähenemised. Samuti võib turuosalistel olla arusaamatuid huvisid. „Kui Harju Elekter teeb ühe oma ajaloo parima aasta ja aktsia hind ikka langeb, samas kui firma x saab miljoneid eurosid kahjumit ning sellele reageerib tema aktsia tõusuga, siis on pildil midagi väga valesti,“ selgitas Allikmäe.

Ettevõtte juhi sõnul on Harju Elektri suurimad viimase aja õnnestumised olnud Soome kompleksalajaamade valmistaja Finnkumu ülevõtmine ning osaluse suurendamine energiafirma Leedu tütarfirmas UAB Rigas. „Lisaks oleme omandanud strateegilise osaluse start-up-ettevõttes Skeleton ja avanud Allika tööstuspargi Saue vallas,“ lisas ta näiteid selle kohta, et ettevõte on hoolimata aktsia väärtuse langusest viimasel ajal edukas olnud.

Suurim dividenditootlus Tallinkil

Parim aktsia kohta saadav dividend on sel aastal Tallinkil. Ettevõtte dividenditootlus on 9,1 protsenti ehk 9 senti aktsia kohta. Tallinkile järgneb üllatuslikult Jarek Särgava juhitav Silvano Fashion Group, kes maksab aktsia kohta dividende 15 senti tootlusega 8,87 protsenti. Aktsiate tootlikkust vaadates paikneb ettevõte Tallinna börsil aga alles kümnendal kohal ning tootlikkus kahanes möödunud kahe aasta jooksul pea 18 protsenti.

Äripäeva investorite edetabelis parima 50 hulka mahtunud väikeinvestori Toomas Taube sõnul tuleneb Tallinki otsus investeerimisvajaduse puudumisest. „Kui peaks tekkima vajadus investeerida, siis on see nagunii midagi nii suurt, et kasumist ei piisa ja raha tuleks mujalt otsida,“ arvas ta.

Suurima dividenditootlusega ettevõtete esikolmikusse mahub veel 7,56 protsendiga ootuspäraselt Tallinna Kaubamaja, kes maksab iga aktsia kohta välja 52 senti. Taube sõnul on Kaubamaja dividendide jaotamise poliitika väga mõistlik. „Jaotati välja küll viimase aasta kasum, kuid varasematest aastatest jäi seda bilanssi ka alles,“ viitas ta sellele, et ettevõtte jätkusuutlikkus on selliste dividendimaksete juures tagatud. Ta avaldas lootust, et ka Tallink järgib dividendi väljamaksmisel sarnaseid põhimõtteid. Dividenditulu poolest jäävad viimase kolme hulka aga Harju Elekter, Ekspress Grupp ja Arco Vara, mille tootlus on vastavalt 4,51, 3,1 ja 0,9 protsenti.

Vähe analüüsi

Mitme börsifirma juhi hinnangul peaks investorid firmade hindamisel vaatama numbritest sügavamale, sest tänapäeval pole aktsia hinna kõikumine ettevõtte tegeliku olukorraga seotud ning juhtimisotsuste mõju kajastub väärtpaberiturul alles pikema aja jooksul.

Hea näide on Tallinna börsi ettevõte Harju Elekter, mille tulemused olid firma juhi sõnul ühed ajaloo parimad, kuid sellegipoolest langes aktsia aastaga 5 protsenti. Ettevõtte juhatuse esimehe Andres Allikmäe sõnul pole aktsia hinnal ning firma juhi tehtud otsustel väga tugevat seost. „Mida aeg edasi, seda enam ma veendun, et Eesti investorid eemalduvad reaalmaailmast,“ ütles Allikmäe. Tema sõnul keskendutakse tänapäeval liiga palju ainult arvulistele näitajatele. „Excel on investoritele püha, otsitakse suhtarve ja tootlust ega vaadata firmade jätkusuutlikkust ning majandustausta. Minu jaoks on üllatav, et paljude arusaam mahub ühte hetke ja väikesesse tabelisse,“ oli ta kriitiline.

Allikmäe sõnul võiks Eesti investorid end börsifirmade tegevuse alustega paremini kurssi viia. „Tihtipeale hinnatakse ettevõtet, seejuures aru saamata, millega see tegeleb, mis on tema tulevikuplaan ja millises keskkonnas ning turusituatsioonis ta tegutseb,“ rääkis Harju Elektri juht. „Minu jaoks on ideaalne investor see, kes saab aru, millega Harju Elekter tegeleb, ja oskab küsida minu käest asjakohaseid, kui mitte lausa professionaalseid küsimusi,“ ütles Allikmäe.

Ühe volatiilsema aktsiaga Arco Vara juhatuse esimees Tarmo Sild arvas samuti, et ettevõtte tegeliku olukorraga tutvumine nõuab palju süvenemist. „Investorid jälgivad ennekõike aktsia hinda ehk seda, mida teised investorid arvavad,“ rääkis ta. „See, kes rohkem süveneb, jälgib ka ettevõtte enda käekäiku ja püüab ära arvata, mis suunas selle tegevus ning teiste investorite arvamus ettevõttest tulevikus liigub,“ viitas Sild sellele, et firma käekäiku on võimalik ka põhjalikumalt hinnata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. May 2016, 06:58
Otsi:

Ava täpsem otsing