Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milline Eestis tegutsev pank sobib sinu investeerimisstrateegiaga?

03. juuni 2016, 15:30
Millises pangas avada investeerimiskonto?
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160603/RANKING/160609903/AR/0/AR-160609903.jpg

Investeerimisele kehtestatud teenustasude võrdlusest selgub, et LHVd peaks eelistama peamiselt koduturgudele panustav pikaajaline investor, samas nii päeva- kui pikaajalisele laiema haardega kauplejale pakuvad soodsaimaid lahendusi Rootsi pangad.

Pikaajalist investorit eristab päevakauplejast väärtpaberiturgudel tehtav väiksem tehingute hulk ning orienteeritus olemasolevate positsioonide säilitamisele. „Investoril tasub sobivaima teenusepakkuja valimisel arvestada, et lühiajaliseks perioodiks investeerijad mõjutab enam just maakleri- ja arveldustasu suurus, pikema perspektiiviga investorit igakuise hooldustasu suurus,“ ütles SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Seega peab pikaajaline investor tehinguid vahendava panga valikul arvestama, et aktsiaportfelli igakuised halduskulud võimalikult väikesed oleksid ning selle arvel on võimalik leppida mõnevõrra suuremate ühekordsete tehingukuludega. Päevakaupleja seab oma prioriteedid tavaliselt aga vastupidiselt.

LHV soosib pikaajalisi Balti positsioone ja võimendust

Kõige soodsamad investeerimistasud leiab LHV pangast investor, kes paigutab oma raha Balti börsidele ega kipu oma positsioone liiga tihti muutma. Nimelt on Nasdaq OMXil noteeritud väärtpaberite hoiustamine kodumaises pangas tasuta, samas kui kõikides teistes Eestis tegutsevates pankades tuleb väärtpaberite omamise eest maksta igakuist haldustasu.

Nii Swedbankis kui SEBs võetakse teenustasu ka Balti aktsiate hoidmise eest. Eesti aktsiate omamine läheb investorile maksma 0,64 eurot kuus. Läti ja Leedu aktsiate puhul on need summad vastavalt 0,01 ja 0,003 protsenti portfelli väärtusest, kuid mitte vähem kui 1,6 eurot. SEB võtab Eesti aktsiate hoiustamise eest sõltuvalt portfelli väärtusest 0,64–4 eurot ning Läti ja Leedu aktsiate puhul vastavalt 0,008 ja 0,005 protsenti kogusummast, kuid mitte vähem kui euro. Nordea võtab Eesti aktsiate hoiustamise eest aga sõltuvalt kogusest 0,6–3,5 eurot.

Kuigi Balti aktsiate haldustasu LHV pangas puudub, küsib kodumaine pank võrreldes konkurentidega suuremaid tehingutasusid. Selleks, et kodubörsilt väärtpabereid soetada, tuleb pangale tasuda 3 eurot ning lisaks veel 0,2 protsenti kogu tehingusummast. Konkureerivate teenusepakkujate juures puudub fikseeritud teenustasumäär ning Danskes, Nordeas, SEBs ja Swedbankis tuleb tasuda vaid 0,2 protsenti ostu- või müügisummast, Swedbanki lühiajaliste investorite jaoks mõeldud kauplemiskontol on see protsent isegi 0,1. Tõsi, viimaste puhul kehtib miinimum teenustasu määr, mis on Danskes 10 ning teistes pankades 3,2 eurot.

Välja toodud andmed näitavad, et kui investor teeb suurema kui 100eurose tehingu, on tal ainult tehingutasudest lähtuvalt seda kõige kasulikum teha väljaspool LHV panka. Kodumaise panga tugevaks eeliseks on aga juba mainitud igakuiste portfelli haldustasude puudumine. Seetõttu võidavad LHV investeerimisteenuste kasutamisest eelkõige need investorid, kes paigutavad oma raha Balti börsile ning hoiavad oma positsioone pikaajaliselt – mõne tehingu korral aastas jääb kallima tehingutasu tõttu kaotatud summa väiksemaks võidust, mis saavutati tänu haldustasude puudumisele.

Küll aga annab LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul kodumaisele pangale lisaeelise see, et värske börsiettevõte soosib võimendusega investeerimist. „Võimaldame klientidel aktsiate tagatisel väga lihtsalt laenu võtta,“ kinnitas ta. „Lisaks paneme olulist rõhku elektrooniliste kanalite arendamisele ning meie kauplemisplatvormid arenevad koostöös maailma tipptegijatega, mis võimaldab meie klientidel välismaa turgudel otse kaubelda,“ lisas Vallikivi.

Miksitud portfell Swedbanki

Kuigi Swedbank võtab sarnaselt teiste Eesti turul tegutsevate välismaa pankadega igat tüüpi aktsiate haldamise eest teenustasu, on tegemist soodsaima variandiga investorite jaoks, kel on lisaks pikaajalistele Balti positsioonidele ka muid aktsiaid.

Swedbankil on omad eelised.

Näiteks tuleb Swedbankis USA turgudel kauplemise eest välja käia tavakontol 0,2 protsenti tehingu summast, minimaalne teenustasu määr 14,06 eurot. See tähendab, et minimaalse teenustasu eest saab osta 9373 euro eest aktsiaid.

LHV tavakonto puhul tuleks aga maksta 11 eurot fikseeritud teenustasu, ning sellele lisaks 0,3 protsenti kogu tehingutasust. 14,06 euro suuruse tehingutasu eest saaks LHVst osta 1020 aktsiat. Samas on LHV loonud ka platvormi LHV Trader, mis on mõeldud eelkõige välisturgudel kauplemiseks, programmi tehingutasuks on minimaalselt 0,02 USA dollarit aktsia kohta ning minimaalne teenustasu on 7 dollarit. Kuigi Traderiga tuleb välisturgudel kauplemine odavam kui tavakontoga, soosib see aga oma hinnastatuse tõttu pigem investoreid, kes kauplevad kallimate aktsiatega.

Tehingutasude poolest on kallis ka SEB kaudu investeerimine. Kuigi USA börsidele investeerimise eest tuleb maksta vaid 0,2 protsenti kogu tehingusummast ning fikseeritud määr puudub, siis Suurbritannia ja Skandinaavia maade puhul on fikseeritud määra suurus vastavalt 20 ja 14 eurot. See tähendab, et SEB panka saavad soodsa alternatiivina kaaluda investorid, kes Ühendkuningriigi ja Skandinaavia turgudele ei vaata, kuid tahavad oma portfelli aktsiaid USAst.

Swedbanki ja LHV võrdluses kirjeldatud loogika kehtib lisaks USA börsidele Suurbritannia ja Skandinaavia maade börside tehingutasude puhul. Kui Swedbanki tehingutasud väga suuresti ei varieeru, siis LHV puhul muutuvad need Skandinaavia ja Suurbritannia väärtpaberiturgude puhul isegi veidi kallimaks. Täpsema ülevaate annab loo juures olev tabel.

Tehingutasude võrdlusest selgub, et lühiajalise välisturgudele panustava investori jaoks pole kindlasti kasulik LHV tavakonto ning Skandinaavia ja Londoni turgudel kaubeldes ka SEB kontode kasutamine. Teenustasu ühekordsetelt tehingutelt on kõige mõistlikum Swedbankis, sest seal sõltub tasu suurus peaasjalikult ostu- või müügisummast, mitte sellest, kui kallite aktsiatega selle summa eest turul kaubeldakse, nagu näiteks LHV Traderi puhul.

Rootslased trumpavad ka haldustasudega

Ka välismaiste aktsiate haldustasud on soodsaimad Rootsi pankades. Swedbank nõuab Skandinaavias või USAs noteeritud väärtpaberite haldamise eest iga kuu 0,01 protsenti portfelli väärtusest ning minimaalselt 0,96 eurot, tõsi kauplemiskontol on need näitajad vastavalt 0,012 protsenti ning 3,12 eurot, kuid siinkohal tuleb arvestada, et kontode sihtgrupid on erinevad. Kui kauplemiskonto on mõeldud pigem lühiajalisele investorile, siis tavakontot kasutab pikaajaline kaupleja. „Swedbank pakub väga laia valikut erinevateks investeerimisvõimalusteks, mis aitavad huvilistel kokku panna just endale sobiva ning piisavalt hajutatud portfelli,“ kinnitas Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask mitmekesisusest tulenevaid erinevusi.

Ka Nordea panga puhul on välisaktsiate haldamise loogika sama ning nimetatud turgudel on igakuiseks haldustasuks 0,01 protsenti portfelli väärtusest, miinimumsummaga 1,6 eurot. Danskes on vastavad näitajad 0,015 protsenti ja 1,92 eurot.

Lisaks pakub Nordea väikeinvestoritele mudelportfelli koostamise võimalust. „Pakume ka valmisahendusi – mudelportfelli, samuti on madalama riskitaluvusega investoritel võimalus osta kapitaligarantiiga indeksvõlakirju,“ ütles panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv.

Kõige kõrgemad välismaiste aktsiate haldamise tasud on aga LHVs, kus tavakontol tuleb selle eest iga kuu tasuda 0,025 protsenti, seda juhul, kui portfelli väärtus ei ületa 30 000 eurot, teistel juhtudel langeb tasu 0,015 protsendini. Kõige kallim on LHVs aktsiaid hallata aga lühiajalisel Traderit kasutaval investoril, sest platvormi kaudu kaubeldes tuleb iga kuu aktsiate haldamise eest tasuda 30 eurot ning lisaks sellele 0,025 protsenti portfelli väärtusest. Lisaks nõuab Trader platvormile sisenemiseks vähemalt 5000 dollari suurust miinimumsummat.

Danske keskendub suurematele investoritele

Danske Banki privaatpanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juhi Vitali Antipovi hinnangul on väikeinvestoril raske saavutada oma portfelli piisavat hajutatust. „Otsepositsioonide arv peaks olema vähemalt 15–20,“ ütles ta. „Seetõttu soovitan väikeinvestoril pigem fondidesse investeerida, sest igaüks neist koosneb eraldi kümnetest positsioonidest,“ lisas Antipov.

Antipovi sõnul on panga hinnakiri üles ehitatud nii, et iga aktsiapositsiooni väärtus võiks portfellis olla vähemalt 10 000 eurot. „Seega oleks piisavalt hajutatud, 15–20 positsiooniga portfelli väärtus 150 000–200 000 eurot,“ ütles ta, lisades, et sel juhul poleks ilmselt tegemist enam väikeinvesteeringuga.

Kokkuvõtteks: pikaajalised Balti börsidel kauplevad investorid eelistagu LHVd, välisturgudele vaatavatel ning lühiajaliselt Baltimaades spekuleerivatel kauplejatel tasub aga kaaluda ka alternatiivseid variante. 

väärtpaberikonto haldustasud
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2016, 15:37
Otsi:

Ava täpsem otsing