Võlaorjusest finantsilisse vabadusse

13. juuni 2016, 12:15
Pokkeriäss Madis Müür teab, et väga oluline on seada endale suured eesmärgid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160613/RANKING/160619927/AR/0/AR-160619927.jpg
Ainult tellijale

Suured võlad sugulastele ja maksuametile, liigne alkohol, tööturul nõutavate oskuste puudumine, keskharidusega piirduv haridustee – just niisugune oli masu ajal aktsiainvesteeringutega rahaliselt hävinud Madis Müüri (30) stardipositsioon teel finantsvabadusse.

Nüüd, aastaid hiljem on Müür üks enimteeninud eestlasest pokkerimängijaid, ettevõtja, menuka finantsblogi autor ja aktiivne investor, kelle aktsiaportfelli turuväärtus on ligemale 160 000 eurot. Kui ta vähegi sooviks, siis võiks ta kas või täna jalad seinale visata ja päevagi töötamata kokkuhoidliku elustiiliga surmatunnini välja venitada. Kuidas ta seda tegi?

„Kui ikka ära hävisin, siis oli korralik masendus peal, ei tahtnud midagi investeerimisest ega aktsiatest kuulda, tööpuudus oli 20% kandis ja väljavaated kuigi head ei olnud,“ meenutab Müür, kellel oli finantskriisi järel lörriläinud investeeringute tõttu kaelas ligi 400 000 krooni ehk tänases vääringus ligemale 25 000 euro jagu võlgu.

„Siis hakkasin pokkerit õppima,“ räägib ta. „Nägin, et mõned olid sellega edu saavutanud ja teenisid 3000-5000 eurot kuus. Mõtlesin, et see on parem võimalus mul ennast situatsioonist üles töötada kui turvameheks minna või kuskile mujale madala palga peale. Võtsin eesmärgiks, et võiks aastas 50 000 eurot teenida pokkerimänguga. Algul mul ei olnud aimugi, kuidas seda saavutama peaks.“

Kõige tähtsam on õppimine

Esimestel aastatel jäi ambitsioonikas eesmärk siiski üksnes unistuseks. Tööd tuli teha roppu moodi ja koolipingis imelihtsana paistnud õppimine enda jaoks täielikult ümber mõtestada, luua kindel töö ja õppimise rutiin. Ei piisanud pelgalt raamatute lugemisest ja foorumites surfamisest. Põhjalikult tuli endale selgeks teha pokkerimatemaatika ja spordipsühholoogia peensused. Rääkimata oma mängude pidevast ja põhjalikust analüüsimisest teiste oma ala tipptegijatega.

„Õppisin ära, kuidas õppida, arutasime teiste heade mängijatega kogu aeg strateegiat,“ selgitab Müür. „Meil oli oma Skype’i grupp, panin sinna meelega halvasti mängitud käe. Siis sain teistelt sõimu kaela ja nii jäi väga hästi meelde, et sellist lollust rohkem ei tee.“

Lennukat pokkerikarjääri tehes mõistis ta üsna pea, et popis kaardimängus ei ole panuse ja tulemuse vahel sugugi mitte alati üks-ühene seos. Ka tipptasemel mängijal võib väga hästi mängides pikka aega viltu vedada. Just põhjalikult spordipsühholoogia tundmaõppimist peab ta üheks edu valemiks. Oluline on ka halbadel hetkedel endast mitte välja minna ja jääda oma mängule kindlaks.

Tunda tuleb iseennast ja närvilistes olukordades toetuda positiivsele enesesisestusele. „Sisestadki endale, et alati ei lähegi hästi,“ õpetab Müür. „Tähtis on ikkagi teha häid otsuseid, tulemus ei ole tähtis. Nii hoiad enda mängu tasemel, pikas perspektiivis ainult otsused loevad.“

 

Nuudlidieedil rikkaks

Et pokkeris tuleb suurema teenistuse nimel ka rohkem raha sisse panna, säästis Müür esimestel tegutsemisaastatel 300-500 euro ringi jäävast kuuteenistusest regulaarselt 30-40%. Uusi riideid ei ostnud. Toitus kiirnuudlitest, parematel päevadel pelmeenidest.

„Kui on vaja end üles töötada, siis ma olen nõus selliseid ohverdusi tegema,“ märgib pea kaheksa-aastase mängijakarjääri jooksul nii virtuaalses kui ka reaalses pokkerilauas ligemale 600 000 eurot teeninud Müür. „Eesmärgid olid silme ees ja töötasin nende nimel. Sihi visualiseerimine aitab – teadsin, et mõne aasta pärast tõenäoliselt enam tööd tegema ei pea, kui ei taha.“

Läbimurre saabus 2013. aastal, neli aastat pärast pokkerikarjääri algust, mil algselt seatud soliidse aastateenistuse eesmärk sai täidetud. Aasta hiljem jõudis Müüri nimi juba leheveergudele, sest toona 27aastane pokkeriäss lõpetas Bahamal toimunud pokkeriturniiri PokerStars CaribbeanAdventure’i neljanda kohaga, teenides 581 040 dollarit (425 500 eurot) auhinnaraha. See oli Eesti kõigi aegade suurim pokkerivõit live-turniiril.

Kogu võidetud summat toonane Eesti valitsev pokkerimeister siiski enda tasku ei pistnud, sest enda riskide maandamiseks müüs ta investoritele võimalust osaliselt tema osalustasusid kattes potentsiaalsest võidusummast osa saada. Kokku maksis Müür enda edusse uskunud investoritele pisut üle poole võidusummast. Äripäev rehkendas toona, et ligi 5000eurone investeering tõi panustajale tagasi umbes 225 000 eurot ehk 45kordselt.

Rikkus pähe ei löönud

Kui nii mõnigi edukas pokkerimängija eelistab sadadesse tuhandetesse eurodesse küündiva aastateenistuse pikemalt mõtlemata laiaks lüüa, siis Müür jättis ligemale 40% säästumäära paika ka siis, kui sissetulekud kõvasti kasvasid. Eesmärk on osta oma kodu ja saada ühel päeval miljonäriks. Pokkerimängija pangalaenu ei saa.

Enda sõnul katsub Müür hinnas alanevaid tarbeesemeid võimalusel mitte osta: riideid ostab ta korra aastas netipoest, autot ei oma ja peeneid tehnoloogiavidinaid ei soeta. Ta on välja arvutanud, et auto kasutamise kogukulust keskmiselt 250 eurot kuus jääks kümne aasta jooksul sisse pandud 30 000 eurost järele umbes kümnendik ehk 3000 eurot. Samas 250 eurot igakuiselt 8% tootlusega investeerides oleks kümne aasta pärast kontol 46 000 eurot ja pikemalt säästes 30 aasta pärast 375 000 eurot.

„See on väga tuntav vahe ja auto tõepoolest takistab rikkaks saamist, mina proovin raha välja viivaid asju vältida,“ ütleb ta. „Elamustelt ja reisimiselt kokku ei hoia, need annavad positiivse emotsiooni ja see rikastab elu. Kui investeerimisega 2006-2007. aastal hästi läks, siis sai uhkeid riideid ka ostetud. Mingi hetk taipasin, et need midagi väga juurde ei anna. Sõbrad on samad ja pole nagu kellegi ees uhkeldada ka. Varem läks 600-800 eurot kuus ka lihtsalt väljas käimisele, nüüd kutsun sõbrad enda juurde – rahakulu on hoopis väiksem kodus olles.“

Küll katsub Müür enda sõnul poeriiulitel eelistada kodumaist toodangut välismaisele, et sedasi kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtmisi toetada. Eestis toodetu eest on ta enda kinnitusel nõus 20%-30% rohkem maksma.

Aktsiaportfellis 10 firmat

Üsna koduregiooni nägu on ka Müüri aktsiaportfell, kus Balti börsifirmad moodustavad turuväärtuselt valdava osa. Portfelli suurim, 81 500 eurone rahapaigutus on tehtud Leedu panka Šiaulių bankas ning suuruselt teine, ligemale 54 000 eurone panus kodumaise kinnisvarakontserni Arco Vara aktsiatesse. Need kaks investeeringut moodustavad enam kui 85% kogu portfellist. Ülejäänud portfell on USA tehnoloogiasektori poole kaldu ja oluliselt spekulatiivsema loomuga.

„Varem sai hävitud, nüüd proovin konservatiivselt läheneda, kuigi portfelli järgi võib-olla ei tundu,“ tunnistab Müür, kelle sõnul vaatab ta Balti börsifirmade puhul eelkõige seda, et aktsia hinnatase oleks odav, ettevõte kasumlik ja väljavaated head. Dividendist ta niivõrd ei hooli.

„Balti börsidelt leiab ettevõtteid küll, kus P/E (aktsia hinna ja kasumi suhe – toim) on alla 10, väiksematel ettevõtetel on P/E 5-6 kandis olnud,“ kiidab Müür head valikut. „Näiteks Tallinna Kaubamaja ma sellepärast ei võta, et ettevõte on küll väga hästi juhitud, maksab kenasti dividendi on ühe parema tootlusega Balti börsidel, aga konkurentsipositsioon on väga tihedaks minemas. Kogu kesklinn ongi nagu üks suur kaubanduskeskus. Tulevikus tõenäoliselt nende kasumlikkus kahaneb selle tõttu.“

Müür teeb oma aktsiainvesteeringud 3-5 aasta vaates, kuid kui aktsia hind peaks varem soovitud tähiseni tõusma, ei kõhkle ta ka varem müümast. Ta tõdeb, et kõikide kvartaliraportite ja uudiste lugemine võtab kuus kümneid tunde ning tulevikus ei välista ta kõigi oma investeeringute suunamist hoopis mõnda väikeste kuludega börsil kaubeldavasse fondi (ETFi). Aktsiahindade igapäevast jälgimist peab ta aga mõttetuks ning üritab halvast harjumusest lahti saada.

Lisaks aktsiainvesteeringutele on Müür välja andnud ka ühe 25 000 euro suuruse ja 12% intressiga kinnisvaralaenu oma vennale, teist sama palju on ta paigutanud alustavatesse ettevõtetesse ja ligi 10 000 on investeerinud ühisrahastuse platvormidesse Crowdestate ja Estateguru.

Soovib saada miljonäriks

Et kõik algul seatud eesmärgid said täidetud, on Müür aktiivsest pokkerimängust praeguseks taandunud ja kaardid haarab ta nüüd kätte vaid mõned korrad kuus meelelahutuseks. Nüüd õpetab ta elukutselisi mängijaid välja enda osalusel loodud Turnapro pokkeriakadeemias ja veab raha kasvatamise kõrvalt hobi korras finantsportaali Rahaasjad, mida loeb tema kinnitusel iga kuu 10 000–15 000 külastajat.

Neile, kel kindel eesmärk ilmtingimata rikkaks saada, Müür pokkerimängu ei soovita, sest tema hinnangul on rikkaks saamine paljudes teistes valdkondades märksa lihtsam. „Ühiskonnas pokkerimängijale väga hea pilguga ka ei vaadata, ikka hasartmängusõltlase maine on küljes,“ lisab ta. „Ka minu sugulased algul väga ei tahtnud leppida, et läksin selle ala peale.“

Müüri järgmine eesmärk on kokku saada miljon eurot. Et praeguses tempos investeerimisega kuluks selleks tema arvutuste järgi ligemale 20 aastat, siis katsub ta raha teenimisele hoogu anda ettevõtlusega.

„Sellist start-up'i asja ei soovi teha: kaks kutti, üks graafik ja pannakse hinnaks miljon, et meil on äge idee,“ naljatleb ta. „Tahaks ikkagi reaalset ettevõtet üles ehitada. Turnapro toimib kenasti, aga pokker ise on kokku tõmbumas. Olen nii investeerimise kui ka pokkeriga hävinud ka vahepeal, seega õppetunde on. Liiga uljalt ei sukeldu uutesse asjadesse, aga võtan uusi asju ette küll ja proovin neis võimalikult heaks saada. Tuleb kõrged eesmärgid seada.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2016, 12:24
Otsi:

Ava täpsem otsing