Eesti värav maailma – pronksiajast digiajastusse

Viikingite kaubareiside ja sõjakäikude ajal esimese aastatuhande lõpus kujunes Tallinn oluliseks hõbemüntide ja kaaluhõbeda sisseveoväravaks, järgnes Tallinna liitumine hansalinnade võrgustikuga.

Tänaseni folklooris püsiv vana hea Rootsi aeg tõi kaasa senisest aktiivsema vesiteede ja sadamarajatiste ehitamise. Sellesse aega jääb ka esimene ülestähendus Tallinna sadamat külastanud reisijatest Balthasar Russowi poolt.

Enam kui kahe sajandi pikkuse Vene tsaaririigi perioodi algupoolel kirjeldab Tallinna ja kogu Eesti põhjaranniku rajatisi termin “sõjasadam”. Põhilisteks kaubasadamateks Läänemerel said Peterburi ja Riia ning 19. sajandi keskel arvati Tallinn kaubaveonduses suisa II järgu sadamaks.

Aurulaevanduse võidukäiguga algas 1837. aastal ka regulaarne laevaühendus Helsingiga ning 1840. aastaks oli Tallinna ja Helsingi vahel laevaga liigelnud 5139 reisijat. Sajandi keskel pääses laevaga juba ka Stockholmi. Kaubavedu Tallinna kaudu hakkas hoogustuma 1870. aastatel Balti raudtee avamise järel.

Tallinna sadama käekäiku suunasid 20. sajandil sarnaselt Eestiga revolutsioonid, kaks ilmasõda, iseseisva riigi ülesehitamine ning võõrvõimude valitsemine kuni sajandi viimase kümnendini.

Tartu rahule järgnenud kümnend oli sadamatele ja Eesti riigile keeruline, väga volatiilne oli idasuunaline transiit. Küll aga võeti jõudumööda ette sadamarajatiste renoveerimine ning 1928. aastaks ühendas Tallinna välissadamatega 13 laevaliini. 1930. aastatel pärast majanduskriisi leevenemist kiirenes väliskaubavahetus, eksporditi puitu ja saematerjali ning imporditi puuvilla ja mustmetalli. 1936 ühendas Tallinna Helsingiga juba kaks laeva ning tolle aasta suvel liikles ühes kuus kahe pealinna vahel nendel alustel kokku pisut üle 9000 reisija, neist 65 protsenti eestlased.

Nn baaside lepingu tuules suleti Tallinna sadam 1939 oktoobris kauba- ja kalalaevadele ning 1. detsembril katkes ühendus Helsingiga.  Järgnenud suur sõda tõi – nii nagu kõikjal mujal Eestis ja Euroopas – kaasa suuri purustusi, sadamarajatisi õhkisid nii Vene kui ka Saksa väed ning kuue Tallinna ümbruse sadama täielikult hävitatud rajatiste taastamine võttis aega oma paarkümmend aastat.

Ühendus Helsingiga taaskäivitus 1965. aasta juulis ja esimesel hooajal sõitis liinil kokku 19 000 valdavalt soomlasest reisijat. Reisilaevanduses oli uueks tähiseks 1980. aasta, mil Moskva OMi Tallinna purjeregati puhul hakkas Tallinna ja Helsingi vahet sõitma Poolas spetsiaalselt sellele liinile reisilaevaks ehitatud Georg Ots, mis on ajalukku läinud ka Mihhail Gorbatšovi ujuvhotellina kohtumisel Ronald Reaganiga Reykjavikis. Seitsmekümnendate lõppu langeb ka peamiselt teravilja ja puuvilja impordiks mõeldud uue kaubaveosadama ehitamise otsus ja Muuga süvaveesadam avati 1986.

Laulva revolutsiooniga kaasnenud uute tuultega käivitas Eesti-Soome ühisettevõte Tallink samanimelise laevaga jaanuaris 1990 parvlaevaliikluse Tallinna ja Helsingi vahel ja juunis tegi esimese sõjajärgse korrapärase reisi Tallinna ja Stockholmi vahel reisilaev Nord Estonia.

Tallinna Merekaubasadamast ja Tallinna Uussadamast (Muuga) sai detsembris 1991 riigiettevõte Tallinna Sadam. Juba poolteist kuud varem asutas Tallinna Merekaubasadam koos Kopenhaageni ja Rostocki sadamatega Läänemere Sadamate Organisatsiooni (BPO), mis on praegu kõigi läänemeremaade olulisimate sadamate tähtsaim koostööplatvorm.

Esimesel – küll vaid poolenisti – vabal aastal läbis Tallinna sadama reisiterminali 936 000 inimest ja järgmisel aastal oli reisijaid esmakordselt üle miljoni, täpsemalt 1,34 miljonit.

Muuga sadamast kujunes taasiseseisvumise järel nn landlord- ehk maaomanik-sadam, kes tegeleb taristuhaldamise ja navigeerimisteenuse osutamisega, sadamateenuseid osutavad operaatorid. Kümnendi keskel lisandus Muuga sadamasse erinevaid operaatoreid, samal ajal renoveeriti Vana­sadama ala ja ehitati ka D-terminal. 1996. aastal kujundati senine riigiettevõte Tallinna Sadam ümber aktsiaseltsiks.

21. sajandi esimese kümnendi märksõnad on Muugale logistika- ja tööstuspargi rajamise algus ja vabatsooni avamine, regulaarse kruiisiliikluse algus ning täiesti uute laevade tulek Helsingi ja Stockholmi liinidele.

Miljoni reisija tähis ületati esmakordselt 1992. aastal, täna ületab aastane reisijatearv juba 10,5 miljonit inimest. Neist üle 8,8 miljoni langeb Soome suuna arvele, mistõttu võib liialdamata kirjeldada meie äritegevuse asukohana Talsinki topeltlinna lõunakülge.

Viimaste aastatega on Tallinna Sadam muutunud traditsioonilisest sadamast nelja ärisuunaga arendusettevõtteks. Loomulikult jätkame reisijateveo ning Muuga sadama arendamist kõrgemat lisandväärtust pakkuvaks kompleksseks logistika- ja tööstuskeskuseks. Kuid lisandunud on väga olulise suunana parvlaevaühendus Eesti suursaartega nelja uue laevaga, samuti pikemaajalisem kinnisvara- ja linnaruumi arendus Vanasadama piirkonnas.

On märgiline, et Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal on valminud Vanasadama ala pikaajaline arendusplaan. Maineka Zaha Hadidi arhitektide koostatud Masterplaan annab visiooni, kuidas saaks sadamaalast lähima paarikümne aasta jooksul terviklik linnaruumi osa.

Veel rakendame erinevaid Targa Sadama IT-lahendusi liiklusvoogude efektiivsemaks juhtimiseks ning tahame koos partneritega tuua kogu Eesti logistika- ja transpordisektori paberivabasse digiajastusse.

allinna sadam on läbi aegade olnud Eesti värav maailma ja sellena läbi teinud kõik meie rahva ja riigi olulisimad arenguetapid, nii valusad kui ka rõõmsad. Meil on väga suur au ja rõõm selle värava kujundamist juhtida ka Eesti juubeliaastal, et nii meie oma inimesed kui ka kõik meie riigi külalised tunnetaksid – siin on elu pidevas arengus ja kõik on meie juurde teretulnud!