Eestiaegse naisettevõtja vähetuntud lugu

Järvakandis sündinud Anna Treieril (1897–1963) tuli isa surma tõttu iseseisvat elu alustada varakult. Juba 15aastaselt asus ta tööle õmblejana, õpinguid jätkas Tallinna õhtukoolis, abiellu astus 18aastaselt.

1932. aastal avas Treier Tallinnas J. Vilmsi tänaval väikese õmblustöökoja, kus töötas esialgu kaheksa inimest. Ettevõtjana kasutas ta nime Anny Treier.

Ajakirjandusväljaannetes reklaamis Treieri pesu- ja kudumistööstus, et valmistab kõiksugu naiste, meeste ja laste ihu­pesu, nagu päeva- ja öösärke, rinnahoidjaid, aluskuubi, põllesid, kraesid ja supelrõivaid.

Küllap oli nõudlus Treieri toodangu järele algusest peale suur, sest tollasest ajakirjandusest leiab mitmeid tema ettevõtte töökuulutusi ja vaid viie tegevus­aasta järel töötas Treieri õmblustööstuses sada inimest.

1936. aastal teatas Treier ka ajakirjanduses, et kohale on jõudnud „uued täiuslikud masinad ja tööstuse tooted on hinnatud 3 korda kõrgeimate auhindadega kodu- ja välismaa näitustel.“ Samal aastal laienes ta suuremale tootmispinnale. Samuti laienes pidevalt toodangu sortiment.

1937. aasta oli Treieri jaoks eriti edukas, sest ta pälvis Eesti tööstuse arengut tutvustaval riiklikul näitusmessil kõrgeima auhinna ehk grand prix’i. Tema väljapanekust kirjutati mitmetes suuremates ajalehtedes.

“Näitus-messi avamispäevast peale on kujunenud Anny Treieri pesuõmblemis- ja kudumistööstuse saaduste ülevaatlik väljapanek eranditult näituse külastajate „palverännakute” kohaks, kus ei jõuta küllalt imetleda eriti daamide ja beebiriietus esemete kaunidust, peent tehnilist väljatöötamist, omapära ja praktilist külge,” kiitis ajaleht Vaba Maa. “Kui võrrelda Anny Treieri tööstuse artikleid Pariisi kuulsate moe­majade saadustega, siis ei ole siin esitatud artiklid oma välimuselt ja kvaliteedilt mitte umbkaudsed koopiad, vaid omaette kunstipärased loomingud.”

Treieri elulugu uurinud Aet Kull on kirjutanud, et töötajad austasid oma tööandjat väga ning palgad olid Treieri vabrikus võrreldes teiste sama tööstusharu ettevõtetega ühed kõrgemad, 2,5–3 krooni päevas.

1940. aastal natsionaliseeriti ettevõte Anny Teier ja KO ning ärinaisele kuulunud kinnisvara. Naine küüditati koos abikaasaga Venemaale ning määrati karistuseks viis aastat asumist. Teier elas asumise üle ja naasis Eestisse. Ta on maetud Raplasse.