Artikkel
Sajandi tähtsaimad ettevõtted
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lutherist Lõhmuseni: Eesti ettevõtlus 100

    Volta tehase raskemasinate tsehhi töölised A. Tamm ja K. Eelmets elektrimootoreid kokku panemas.Foto: Rahvusarhiiv

    Kuidas on Eesti ettevõtlus arenenud saja aasta jooksul, millised märksõnad ja ettevõtted iseloomustavad seda perioodi? Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on paslik teha põgus tagasivaade.

    Äripäev avaldab üheksaosalise ülevaatesarja, igal reedel veebis ilmuv osa käsitleb ühte kümnendit. Oleme välja toonud mitte kümme, vaid üheksa kümnendit – 1940. ja 1950. aastad on kokku võetud, sest sõja-aastail traditsioonilist ettevõtlus sisuliselt ei olnud.
    Iga kümnendi puhul oleme valinud meie arvates viis tolle perioodi tähtsamat, mõjuvõimsamat või suuremat ettevõtet. Ettevõtete iseloomustamiseks on välja toodud mitmeid fakte, sealhulgas see, mis seisus on firma praegu. Ajaloolise olustiku paremaks mõistmiseks oleme iga kümnendi juurde lisanud lookese rubriigis „Olid ajad“. Faktiallikateks on intervjuud, ligi paarkümmend Eesti majandusajalugu käsitlevat raamatut, teatmeteosed, ajakirjanduses ilmunud artiklid.
    Majandusšokid, sõja-, kosmose- ja aatomitööstus
    Eesti tööstus on pidanud kaks korda ümber orienteeruma idast läände. Esimene kord 1920. aastatel, kui ettevõtetel kadus ära Tsaari-Venemaa turg, ja teist korda pärast taasiseseisvumist, kui kadus ära Nõukogude Liidu põhjatu turg. Ümberorienteerumine on olnud raske ja tekitanud majandusšoki, ent alati on järgnenud stabiilsuse aeg ja seejärel tõusuaeg.
    Riigi maapõuerikkused määravad ära majanduse arengusuunad. Eesti rikkuseks on põlevkivi. Põlevkivi- ja põlevkivikeemiatööstuse arengule andsid 1930. aastate keskel tõuke riiklikud investeeringud. Hoopis meeletumas tempos hakati põlevkivi kaevandama pärast teist maailmasõda. Põhjus lihtne – põlevkivi oli ainus arvestatav energiaallikas Loode-Venemaal ja Leningrad vajas elektrienergiat ning põlevkivigaasi. Rekordaastal, 1980. aastal, kaevandati Eestis üle 30 miljoni tonni põlevkivi. Põlevkivitööstus on jätkuvalt üks olulisemaid tööstusharusid Eestis, põlevkivi maksimaalne kaevandamismäär on 20 miljonit tonni aastas.
    Olulisemate ettevõtete valimisel hakkas silma, kuivõrd palju tegutses Eestis nõukogude ajal salajasi numbritehaseid, samuti tehaseid, mis põhitoodangu kõrval valmistasid teatud tooteid või tooteosi sõja-, kosmose- ja aatomitööstuse tarbeks. Toogem mõned näited: Silmet töötles uraani, Balti Laevaremonditehas (praegune BLRT) remontis sõjalaevu, Tartu endine telefonivabrik tootis lennukite musti kaste, Dvigatel tuumareaktoreid, Kalinini elektrotehnikatehas jõumuundureid, Pöögelmanni elektrotehnikatehas soojustundlikke fototakisteid.
    Paljud endisaegsed tuntud ja suured ettevõtted jätkavad edukalt uute omanike käe all, näiteks Lutheri vineerivabrik (nüüd Kohila Vineer), Kawe, (nüüd Kalev), Kunda tsemenditehas (nüüd Kunda Nordic Tsement), Tartu telefonivabrik (nüüd Hanza Mechanics Tartu), Silmet (nüüd NPM Silmet), Kohtla-Järve põlevkivitöötlemise kombinaat (nüüd Viru Keemia Grupp), Tootsi briketitehas (nüüd Tootsi Turvas), Püssi puitplaatide kombinaat (nüüd Repo Vabrikud) jt.
    Samas on ka neid, mis majandusmaastikult igaveseks kadunud, näiteks Kreenholmi Manufaktuur, Tallinna tselluloosivabrik, Dvigatel, Balti Manufaktuur, Kirovi näidiskalurikolhoos. Mitmel puhul on vanad tootmishooned rekonstrueeritud korteriteks või äripindadeks, neist tuntumad kinnisvaraobjektid on Lutheri kvartal, Tselluloosi kvartal, Rotermanni kvartal (endise Rotermanni Tehased hooned), Ülemiste City (endise Dvigateli hooned), Ilmarise kvartal (endise Tallinna masinatehase hooned), Telliskivi loomelinnak (endise Kalinini elektrotehnikatehase hooned).
    Autor: Väinu Rozental
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.