Iseteenindus nõuab järjest rohkem tehnilist taipu

Kui pardakaardi väljaprintimine on jõukohane ülesanne pea kõikidele reisijatele, siis pagasi iseseisev registreerimine on mõnevõrra keerulisem.Selleks suveks jõuavad Tallinna lennujaama esimesed neli iseteeninduslikku pagasi registreerimise liini. Ekraanilt on näha täpsed juhised, kuidas kleepida pagasi külge lipik ning millega peab reisija pagasi äraandmisel arvestama. Muu hulgas saab nendel self-drop-off-liinidel tulevikus tasuda ka pagasi lisatasu eest, kui lennufirma hinnapoliitika seda ette näeb.

Üritame selle süsteemi reisija jaoks teha piisavalt lihtsaks ja loogiliseks, et pagasi äraandmisele kuluks vähem aega ja et reisija saaks pakkuda endale parimat teenindust.

Ka lennueelne julgestuskontroll liigub üha kindlamalt iseteeninduse suunas. Tallinna lennujaamas eelmisel suvel avatud uus julgestuskontrollpunkt on varustatud moodsate liinidega, mis lubavad teadlikul reisijal läbida kontrollpunkti palju kiiremini ja sujuvamalt.Selle iseseisev läbimine eeldab aga reisija ettevalmistust ja teadmisi: mida ja kuidas tohib käsipagasisse panna, samuti julgestuskontrolli kuldreegli meeles pidamist – käsipagasist tuleb välja võtta elektroonikaseadmed ja vedelikud.

Nii jääb tulevikus julgestusmeeskonna peamiseks ülesandeks vaid reisijate juhendamine ja lisakontroll, kuid reisijate teadlikkuse kasvades muutub seegi roll loodetavasti vähem tähtsaks.

Lennule siirdumiseks tuleb Tallinnas praegu veel esitada pardakaart ja isikuttõendav dokument. Samas on mitmed Euroopa riigid loobunud Schengeni liikmesriikide vaheliste lendude puhul reisijate täielikust dokumentide kontrollist ja piirduvad pistelise kontrolliga. Eestis on käimas arutelu erinevate ametkondade vahel lennureisijate dokumendikontrolli nõuete leevendamise üle.

Tehniliselt võimaldaks see muudatus võtta ka meil kasutusele pardale minekuks automaatväravad, kus piisab vaid pardakaardi esitamisest automaadile ning pardaleminek muutuks palju kiiremaks ja sujuvamaks.

Samas tuleb väljapool Schengeni ruumi ning Euroopa Liitu lendamiseks näidata piirivalveametnikele isikuttõendavat dokumenti. Tallinna lennujaama terminali konfiguratsioon ei võimalda piiripunkti laiendamist sellisel määral, et kontrollpost suudaks ilma järjekorrata teenindada kõiki reisijaid. Nii võtabki politsei- ja piirivalveamet juba käesoleva aasta sügisel kasutusele automaatse piirikontrolli, mis lubab biomeetrilist reisidokumenti kasutavatel reisijatel senisest hõlpsamini läbida piiripunkti formaalsusi.

Reisijate arvu jätkuv kasv on lennujaama jaoks tõsine proovikivi iseäranis tipptundidel. Tallinna lennujaamal on kavas hakata käesoleval suvel katsetama reisijate voo mõõtmist tipptehnoloogiliste vahendite abil.

Reisijate liikumist analüüsivad 3D-kaamerad annavad lennujaamale parema ajalise ülevaate reisijate saabumisest lennujaama ja järjekordades ootamisest ning aitavad välja selgitada reisijate liikumisloogikat terminalis. Vastav tarkvara analüüsib saadud tulemusi ning võrdleb neid prognoositud reisijate arvu ja lennuplaaniga.

Saadud analüüsi tulemusel pakub süsteem välja lahendusi liikumisruumi nutikamaks kasutamiseks ning teeninduspersonali efektiivsemaks planeerimiseks. Pikemas perspektiivis aitab selline tehnoloogia lennujaamal paremini mõista reisijate käitumist kogu nende teekonna jooksul alates lennujaama saabumisest kuni lennukisse astumiseni.

Lennujaamad peavad üha suuremat tähelepanu pöörama ka teeninduse automatiseerimisele ning rakendama senisest palju enam digitaalseid lahendusi, et iseteeninduse abil hoida lennujaamad konkurentsivõimelised ning reisijad rahulolevad.

Enesestki mõista ei saa teenindajate arvu lõpmatuseni kasvatada, sest ühest küljest pitsitab tööjõupuudus ning teisalt tuleksid pärmitaignana kerkivad tööjõukulud kaudselt lennujaamatasude kaudu kinni maksta reisijatel.

Nii et tarvitse juba ammu lennujaama mitu tundi enne väljalendu kohale tulla, vaid kasutada saab automaatset check-in’i.Iseteeninduslikule check-in’ile on lisandunud ka online check-in, millega saab lennule registreeruda kodus arvuti taga või mobiiltelefonis. Samas Lufthansa kliendid on jäänud lennujaama vanamoodsatele registreerimiskioskitele vägagi lojaalseks.

Ka Tallinna lennujaam paigaldab kevadeks reisiterminali uued registreerimiskioskid, et võimalikult paljude lennufirmade kliendid saaksid end ilma järjekorras seismata lennule registreerida.

Samas ei kao teenindaja lennujaamast lõplikult kuskile, olgugi et erinevate elektrooniliste ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt on maailma lennujaamades väga levinud. Näiteks Amsterdami Schipholi lennujaama korraldatud katsed näitasid, et reisijatel on psühholoogiliselt kergem hoomata teenindaja kohalolekut, kui jääda piltlikult öeldes üksi külma tehnoloogiaga.

Inimlik soe kontakt teenindajaga on üks oluline aspekt, mis teeb lennujaamast koduse ja mõnusa koha.

Eero PärgmäeTallinna lennujaama kommertsdirektor