Tippjuhid magavad kõige rohkem

Harvard Business Review märtsi alguses välja antud raamatu “Juhi meel: kuidas juhtida ennast, oma inimesi ja oma organisatsiooni saavutamaks erakordseid tulemusi” autorid Rasmus Hougaardi ja Jaqueline Carteri sõnul pole mingi saladus, et enamik inimesi ei maga piisavalt palju ja see kutsub neis omakorda esile hulga kannatusi.Nimelt peab 16 ja 64 eluaasta vahemikus inimene laskma öösel silma looja seitsmeks kuni üheksaks tunniks ja kui ta seda ei tee, on pärsitud tema loogiline mõtlemine, teovõime, tähelepanu ja tuju. Hullem veel, pikaajaline unepuudus võib viia depressiooni, ärevuse ja paranoia sümptomite avaldumiseni. Pikema aja jooksul on unepuudus peamine panustaja dementsuse ja Alzheimeri haiguse riski väljakujunemisse.Kuid on üks rühm inimesi, kes neid hoiatusi ei vaja. Hougaard ja Carter vaatlesid oma uurimistöö käigus 35 000 ja intervjueerisid 250 juhti ning avastasid, et mida kõrgemal kohal on juht, seda rohkem ta magab. Hougaard ja Carter toovad esile kaks võimalikku selgitust. Tippjuhid kasutavad palju assistentide ja keskastmejuhtide abi, teevad ise vähem tööd ja võtavad rohkem aega puhkamiseks. Või on tippjuhtidel jätkunud kogu karjääri vältel tarkust ja enesedistsipliini magada piisavalt palju, et olla ilma läbi põlemata kõrgtasemel tegus.Autorid järeldavad, et just teine selgitus on õige. “Uni on alati olnud minu jõu vundament,” kinnitas Carlsberg Groupi tegevjuht Cees ’t Hart. “Selleks, et saaksin tehtud selle, mida minu pragune töö minult nõuab, pean magama vähemalt seitse tundi ja seda igal öösel. Muidugi ei õnnestu see alati, kuna reisi- ja töögraafik on intensiivne, kuid iga kord, kui see juhtub, on sellel oma hind. Kui ma magan vähem, saavutan ma vähem.”Sellele vastukaaluks näitas andmestik, et keskastmejuhtidest 68% magab igal öösel viis kuni seitse tundi. Kui ööpäevas ei ole piisavalt tunde, siis võetakse neid une arvelt. Palju juhte on kaua üleval, et vastata veel viimastele meilidele ja lõpetada teisi pooleli jäänud tegevusi. Teadlaste sõnul on see komme väga levinud juhi soost sõltumata.See on probleem, leiavad Hougaard ja Carter. Juhtidele pole uni luksus. Uurimistöö tulemusel selgus otsene seos piisava uneaja ja tõhusa juhtimise vahel, samuti on magamata juhid vähem inspireerivad. Kui vanasti oli vähese uneajaga hooplemine au sees, siis Hougaardi ja Carteri uurimistöö peaks panema inimesi sellele uue pilguga vaatama. Teadlaste põhiline järeldus on: kui tahad olla tõhus juht ja ametiredelil tõusta, siis pead piisavalt palju magama.Muidugi on üks asi otsustada hakata varem voodisse minema, kuid saada kätte seitse ja enam tundi kõrge kvaliteediga und on juba midagi muud. Paljude jaoks on just see teine – tõeliselt kosutav uni suurem probleem, kui enda voodisse sundimine.

Püüa melatoniinilainet. Mine voodisse, kui tunned ennast uniselt. Tavaliselt on see kuskil kella 22 ja 23 vahel. Melatoniin on sügaval ajus asuva käbinäärme eritatav hormoon, mis lõdvestab, teeb uniseks ja paneb lõpuks uinuma. Kui õpid seda protsessi märkama ja sellega kaasa minema, siis kujuneb magama jäämine nauditavaks ja öine unekvaliteet paremaks.

Väldi ekraane. Lülita välja kõik telerid, nutitelefonid ja sülearvutid vähemalt 60 minutit enne voodisse minemist. Miks? Ekraanid kiirgavad siniseid valguskiiri. See sinine valgus pärsib käbinäärme tööd ja seega melatoniini tootmist. Ajule mõjub see, nagu oleks päike ikka veel taevas, kuigi tegelikult on ta ammu loojunud ja sina peaksid magama.

Naudi meelelisi tegevusi. Voodisse mineku eelsed 60 minutit naudi ainult meelelisi toiminguid. Mõtlemist ja analüüsimist nõudvad tegevused – nagu intensiivsed diskussioonid, kirjadele vastamine, töötamine ja lugemine – teevad erksaks ja suruvad loomuliku unisuse alla. Tunnetuslikud tegevused – nagu nõudepesu, jalutamine ja muusika kuulamine – aga rahustavad ja aitavad tõusvat melatoniinilainet püüda.

Väldi söömist. Enamik inimesi teab, et enne magamaminekut ei tasu kohvi juua, aga ka viimase söögikorra ja magamamineku vahele peaks jääma vähemalt kaks tundi. Söömine aktiveerib vereringe ja toidus olev suhkur hoiab keha ja meele erksa. Need ei ole mõnusa uinumise head eeldused.

Praktiseeri teadlikkust. Teaduslikult on tõestust leidnud, et juba viis minutit teadlikkuse ehk mindfulnessi harjutamist enne magamajäämist parandab une kvaliteeti tuntavalt. Seega, oma päeva viimased viis minutit veeda istudes ja näiteks oma hingamist jälgides. Juhendatud tähelepanuharjutusi leiab näiteks lehelt www.vaikuseminutid.ee.Maris Meiessaar[email protected]