Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: paranormaalne üllatus pargis

    investor ToomasFoto: Anti Veermaa

    Hilisõhtul pargis koeraga jalutades ehmatasin ennast kaameks, kuuldes ühtäkki mõistatuslikku põrinat ja märgates eikusagilt välja ilmunud ning minu suunas suurel kiirusel lähenevat kurjakuulutavat sinakat valgust, pihib Äripäeva loodud investor Toomas.

    Valgus vihises kõrge kaarega üle minu pea, surises seejärel taamale puude latvade kohale, tardus siis paigale ja jäi ühe koha peale üles alla pendeldama. Kuna üleloomulikesse vägedesse ma ei usu ja UFO kohta paistis käelabasuurune lendav objekt pisut väiksevõitu, tunnistan ausalt: minu esimene mõte oli, et olen sattunud varjatud kaameratega teleshowsse, kus kiuslikud produtsendid vana inimese üle nalja visata püüavad.
    Minu eelaimdust kinnitas seegi, et kohe pärast esimesest jahmatusest ülesaamist, märkasin lähedal asuva põõsa varjus statiivile seatud telekaamerat meenutava seadeldise ümber askeldavat kampa noorsande. Asja lähemalt uurides selgus, et oma 15 sekundit kuulsust tuleb mul veel oodata, sest noortel oli käsil ilma igasuguse tagamõtteta mehitamata õhusõiduki ehk drooni lennutamine.
    Sõjatööstusest tarbijaturule
    Olen sõjatööstuse aktsiatel juba pikemat aega pilku peal hoidnud ning seega ei tule mulle ka droonide suur potentsiaal ja massitootmisse jõudmine üllatusena. Küll ei osanud ma oodata, et tarbijaturg on jõudnud nii kaugele, et drooni otsa võib komistada juba ka mis tahes Eesti metsatukas.
    Kas aeg droonidesse investeerimiseks on küps või on suur tõus juba maha magatud? Tuleb välja, et nii üht kui teist. Kaitsetööstuses on droonide kasutamine juba mõnda aega hiigeläri, kus tegutsevad teiste seas sellised hiiglased nagu Boeing ja Lockheed Martin, ent tarbijaturult on endiselt üles noppimata miljardid dollarid. BI Intelligence’i prognoosib, et kommertsdroonid moodustavad järgmisel kümnendil droonidele kulutatavast ligemale 100 miljardist dollarist 12%.
    Droonid koputavad uksele
    Kui mõelda, milleks kõigeks juba praegu droone kasutada saab, pole need ennustused kindlasti mitte laest võetud. Amazoni juht Jeff Bezos unistab mehitamata lennumasinate rakendamisest droonkulleritena, mis tõhustaks oluliselt pakivedu. Lisaks transpordisektorile on kommertseesmärgil droonidest juba praegu huvitatud turva-, metsa- ja filmitööstused ja sisuliselt seab piirid vaid kujutlusvõime.
    Samas on endiselt üleilmselt palju segadust regulatsioonidega. Vaevalt paneb keegi pahaks kui asjaarmastaja koduaias või metsatihnikus hobikorras drooni lennutab, ent mis hakkab saama siis kui tuhanded lennumasinad kratikombel linnatänavail ukselt uksele pakikesi või pizzasid kohale toimetavad?
    USA tsiviillennundust reguleeriv lennuamet FAA on lubanud käesoleva aasta jooksul kommertsdroonide regulatsioonid paika panna ja see võiks anda hea pildi selle kohta, milliseid arenguid võiks tulevikus kogu sektorilt oodata. Praegu tunduvad mulle aga suurimate droonitootjate hinnatasemed liiga kõrged ning ebamäärasust seadusandluse ümber on endiselt liiga palju.
    Turg on minust siiski oluliselt optimistlikum. Piisab kui vaadata ühe kaitsetööstuses kasutavate väikedroonide turuliidri ja suunanäitaja Aerovironmenti aktsiat, millel nähakse suurt potentsiaali ka kommertsdroonide vallas. Ettevõtte P/E suhtarv ehk hind ühe aktsia kohta on 157,14 ning on tulemusi vaadates praegu äärmiselt ülehinnatud. Samal ajal ei ole tohutu nõudluspotentsiaal veel kaugeltki realiseerunud.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.