Investor Toomas: põrutasin Brasiiliasse

Tõsi, kui uskuda maailma finantsportaale, siis võiks arvata, et Lõuna-Ameerika majandustaevas on viimnegi valguskiir ammuilma loojunud ning nüüd tatsatakse veel vaid pea norus kabeli poole. Aastad on mulle siiski õpetanud, et regioonidesse investeerides ei maksa just ülearu tõsiselt võtta Londoni või New Yorgi pilvelõhkujates alalõpmata uusi majandusprognoose vorpivaid yuppie'sid, kes pahatihti on analüüsitavaid riike näinud vaid postkaardilt.

Üleüldse on kellegi teise nõu puhta kullana võtmine sama väärt idee kui naabrimehe näpunäidete järgi enda peret planeerida. Mina olen omal ajal ilusa jutu peale investeerinud näiteks Jaapani aktsiafondi, mis päädis pikaaegse paigaltammumisega enne, kui investeerimisidee lõplikult maha kandsin.

Kuidas näeb siis ikkagi välja masu Brasiilia suurimates majanduskeskustes? Lõuna-Ameerika suurima linna Sao Paulo kohal torkavad esmalt silma ringi tiirutavad helikopterid. Ei, valdavalt pole tegemist vaatamisväärsusi uudistavate turistidega, vaid tööle ruttava kõrgklassiga – nii välditakse liiklusummikuid. Nimelt oli juba aastate eest Sao Paulos registreeritud rohkem helikoptereid kui üheski teises maailma suurlinnas, edestades isegi New Yorki ja Tokyot.

Toetudes minu vaatlusandmetele, saadavad Sao Paulost veidi enam kui viietunnise autosõidu kaugusel asuvas Rio de Janeiros tuhanded kohalikud majanduskriisi mööda rannaliival lamamistoolis kookosvett ja limonaadi rüübates. Nädalapäev või kellaaeg tähtsust ei oma. Kriisi mainib ära küll rõõmsameelne tänavakaupmees, kes soovitab majandussurutise pärast muretsemise asemel hoopis kompvek põske pista.

Idülliline kujutluspilt helikopteritest, Maseratidest ja rannamelust puruneb mõistagi niipea, kui sirvida ajalehti või lülitada käima televiisor. Kohalik meedia on Brasiilia majandusest rääkides rahvusvahelistest kanalitest vaat et kriitilisemgi. Hiina toorainenõudluse järsk vähenemine, hirmkõrge inflatsioon, süvenev tööpuudus, tugev dollar, kõikvõimalikud maksutõusud ja hirmus korruptsioon on teemad, mis ei puudu ühestki vähegi tõsisemast uudistesaatest.

Järgnevad lood sellest, et lapsevanemad on hädas erakoolides õppivate võsukeste õppemaksu tasumisega ja noored kurdavad, et importõlle asemel tuleb üha enam piirduda veidi odavama kodumaise kraamiga. Need on mõistagi vaid üksikud näited üldiselt pessimistlikust uudisvoost.

Võttes arvesse sisepoliitilist olukorda, vaadates maailmamajanduse üldist käekäiku ja olles samas külastanud ka Sao Paulo finantskeskust ning kuulanud sealseid ettevõtjaid, näib mulle, et Brasiilia aktsiate tõusule panustamiseks on veel kaugelt liiga vara. Küll on praegu ideaalne aeg külastada Brasiiliat turistina, sest kõvasti kukkunud reaali kurss tähendab, et vähema eest saab Eesti investor seal endale senisest rohkem lubada.