Investor Toomas

Kes on investor Toomas

Kes on Investor Toomas?

Ühe Tallinna väikese IT-firma osanik ning samas programmeerijana töötav 49aastane Toomas tegi 2002. aasta alguses kaaluka otsuse. Ta alustas paljudele oma tollastele eakaaslastele mõttetuna tunduvat pensionipõlve kindlustamist.

Toomas võttis teadmiseks, et tema pensionile mineku ajaks (aastal 2031) on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Toomasel oli 2002. aasta alguseks koos miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida ta otsustas aktsiaturule paigutada eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Toomas on liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgib Toomas igapäevaselt oma kulutusi ning otsib erinevaid säästmisnippe.

Investeerimisstrateegia

Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Ta on koostanud endale nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud tema jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed. Investeerimisotsused vaatab ta reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist. Ta püüab hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib. Kui Toomas näeb, et ta on teinud vale investeerimisotsuse, tunnistab ta seda endale ja müüb selle ettevõtte aktsiad maha. Ta kaalub müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on Toomase meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud. Toomas otsustab aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teeb Toomas vähemalt 12 tehingut. Toomas püüab oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel. 2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasa pikkust investeerimiskogemust, otsustas Toomas muutuda riskijulgemaks ehk ta hakkas 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.

Toomase aktsiaportfell

Sulge Tutvustus

Investor Toomas: kas tõesti varitsevad Bonnierid minu varanatukest?

13. jaanuar 2016, 12:30
Investor Toomas vajab raha muuseas enda väljamõeldud pere ülalpidamiseks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160113/INVESTOR/160119872/AR/0/AR-160119872.jpg

Tänane Eesti Ekspress kirjutab oma sahinate rubriigis, et Äripäeva emafirma Bonnier tahab minult osa raha ära võtta.

„Toomas, avita!“ lugesin värskest lehenumbrist, kui olin loo kõrval enda pilti märganud. „Räägitakse, et Rootsi Bonnierid tahavad Äripäeva väljamõeldud kangelaselt investor Toomaselt osa raha ära võtta, et tema tegevus näiks reaalsem.“

Aimasin, et Bonnier Groupil sellist plaani pole ning see oleks ka üksjagu naljakas – minu portfelli maht moodustab ehk vaid napi promilli emafirma ärimahust. Samuti on minu ajalooline aastatootlus (tänase seisuga 10,56%) olnud märgatavalt parem kui emafirmal. Ka ei saa ma kuidagi nõustuda loogikaga, et kui minult osa raha ära võtta, näiks minu tegevus kuidagi reaalsem.

Tehinguid olen ma ju alati teinud päris rahaga ning need on soovi korral ka suurusjärkude võrra väiksemate summadega matkitavad. Liiatigi olen hoidnud alati üsna uhke protsendi oma varadest rahas, mis muudab minu aktsiaportfelli oluliselt väiksemaks.

Unistan pääsust investorite TOPi

Tegelikult olen hoopis kurb, et mul rohkem raha ei ole! Läinud kevadel avastasin näiteks, et Äripäeva koostatud iga-aastasesse Investorite TOPi ei mahuks ma isegi mitte siis, kui paigutaksin kodubörsile kogu oma varanatukese ja võtaks lisaaktsiate ostuks rikastelt sõpradelt 170 000 eurot võlgu. Meeles tasuks pidada, et TOPi mahub poolsada kohalikku investorit – nende seas paistab aasta-aastalt silma hulk täiesti tavalisi inimesi, kes on sinna pääsenud puhtalt palgatöö kõrvalt säästes.

Et olen hingelt skeptik, otsustasin Ekspressi sahinat siiski kindluse mõttes kontrollida ja marssisin pahural ilmel Äripäeva peadirektor Igor Rõtovi kabinetti selgust nõudma. „Sa oled nii Äripäevale kui ka Bonnierile sedavõrd kallis vara, et me sind ei müü mingil juhul,“ rahustas Igor minu väljamõeldud südant. „Ühelt poolt oled näidanud supertootlust, aga teisalt oled sa selline tegelane, kelleta Äripäeva tagumist lehekülge enam ette ei kujuta. Pigem annaks sulle raha juurde!“

Kriisi ajal taheti mind rahaks teha

Küll meenutas ta, et ajalooliselt oli Äripäeval raske hetk majanduskriisi ajal 2009. aasta septembris ning siis tulnud otsustajate ringis ka minu portfell jutuks. „Enne palgapäeva jäi kassas natuke raha puudu ja mis siin salata – mõte liikus sinu suunas,“ tunnistas ta. „Kuid ka siis õnnestus see raha mujalt saada ja sinu portfelli säästa.“

Nüüd, juba pisut rahunenuna, rändas minu mõte trükimeedia väljaannete aktsiatele – tõepoolest viimase 10 aasta jooksul on neil läinud üleilmselt kehvasti ja arusaadavalt on ka aktsiainvestorite raha põlenud suure leegiga. Tiraažid on kukkunud, reklaamitulu on sügavas languses ja veebisisu eest maksmine pole üldjuhul paberlehtede kadusid korvanud.

Erand ei ole siinkohal ka ainus kodubörsil noteeritud meediafirma Ekspress Grupp, mille aktsia keskmine aastane tootlus on Nasdaqi arvutuste järgi olnud alates IPOst -15%. Tõsi viimase 12 kuuga on aktsia tõusnud 15,7% ning mullu soovitati mul isegi osanike ringi astuda. See mõte on aga jäänud praegu pigem sahinate tasemele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. January 2016, 12:32
Otsi:

Ava täpsem otsing