Investor Toomas: Apple turvakaalutlustel ebaturvaliseks?

Mind kui Apple’i aktsionäri on see vaidlus pannud mõistagi kõrvu kikitama. Valitsuse esmapilgul üsna loomulikuna tundunud nõudmine, mis peaks teenima ühiskonna huve ja aitama juurdlusele kaasa, paistab tehnilistesse üksikasjadesse süvenedes kahe teraga mõõk, millega Apple võib ohtlikult haavata omaenda toodete turvalisust, rääkimata sellest, et ühtlasi saaks riigivõim taas ühe relva inimeste privaatsesse sfääri tungimiseks.

USA valitsus esitas veebruaris Apple’ile kohtu kaudu nõudmise, et ettevõte osutaks tehnilist abi detsembrikuise San Bernardino terrorirünnaku ühe korraldaja iPhone’i lahtimuukimiseks, täpsemalt siis kirjutaks uue programmi, mis tühistaks olemasoleva operatsioonisüsteemi teatavad turvaelemendid ja võimaldaks pääseda telefonis leiduva informatsioonini. Riik toetub seadusepügalale, mis annab kohtutele õiguse seesuguseid läbiotsimisordereid väljastada.

Apple’i tegevjuht Tim Cook vastas nõudmisele äraütlevalt, viidates turvariskidele, mis sellega kaasneksid. Apple toetub USA põhiseaduse viiendale paranduspunktile, mis kaitseb ettevõtet kui isikut valitsuse meelevaldse tegevusega temalt vabaduse võtmise eest. Valitsuse nõudmist, et Apple kirjutaks enda põhimõtetega vastuollu mineva tarkvara, peab ettevõte oma sõnavabaduse rikkumiseks.

Vaba inimesena vabal maal ma muidugi ei soovi, et Suure Venna pilk mind kõikjal jälgima ulatuks, aga vastutustundliku kodanikuna nõustun mõistlikkuse piires järeleandmisi tegema, et pädevad organid saaksid tegutseda meie kõigi ühise julgeoleku nimel. Mis puutub piiripealsetesse juhtudesse, siis küllap oleks mõistlikum pretsedenti mitte luua.

Tunneksin Apple’i – ja Microsofti – aktsionärina ennast kindlamalt, kui keegi ei looks ühtegi vahendit, mis rikuks nende toodete turvalisust. Eriti just Apple’i eduloos mängib suurt osa klientide teadmine, et ettevõtte loodud seade on võõraste pilkude eest kaitstud. Kui see osa Apple’i identiteedist kaotada, siis ilmselt vaataksin uut telefoni või tahvelarvutit ostma minnes tõsiselt mõne teise tootja sortimendi poole. Erilist lohutust ei paku ka teadmine, et selline „tagauks“ raiutakse praegu vaid ühele seadmele ja „võti“ jääb Apple’i enda serverisse hoiule. Pretsedendiga oleks loodud alus, et nõuda mis tahes järgmise operatsioonisüsteemi kahjustamist.

Praegu ei näita miski, et Apple soostuks kohtu ettekirjutust täitma. Ometi on minu jaoks siin veel üks põhjus õunafirma suhtes valvas olla, sest pole ilmselt liialdus väita, et Apple’i süsteemide turvalisus on toodete müügihinda ning ettevõtte käekäiku ja turuväärtusesse sisse arvestatud.