Investor Toomas: koosolek, mis võiks olemata olla

Nafta hind on alates jaanuari põhjast korralikult tõusnud. Viimastel nädalatel upitasid seda positiivsed ootused eesseisvale naftakartelli koosolekule, kus tahetakse jõuda kokkuleppele toodangu külmutamiseks jaanuari tasemel. Selleks on kartell lisaks oma liikmetele kutsunud kohale ka Mehhiko, Venemaa ja veel viis riiki, kes on olnud altid läbirääkimistele.

Mida päev edasi, seda vähem tõenäoliseks aga üksmeelele jõudmist peetakse ja sellepärast võttis nafta hind ka uuesti suuna alla. Kuigi külmutamist pooldavad tõenäoliselt kõige enam Venemaa ja Saudi Araabia, siis punnib Iraan igasugustele limiitidele järjekindlalt vastu.

Nagu me juba OPECi detsembri kohtumisel nägime, siis üksmeelest ja konkreetsetest kokkulepetest on asi kaugel. Pigem iseloomustavad kartelli kooskäimisi ümmargune jutt ning leebed kompromissid. Nelja kuuga on asi muutunud vaid niipalju, et nafta hind jõudis vahepeal teha 12 aasta põhja ning nüüdseks umbes samale tasemele tagasi tõusta. Ülimadal hind on viinud Venezuela majandusliku kollapsi äärele ning süvendab finantskriisi Brasiilias ja Venemaal. Viimane võttis seetõttu ka juhtohjad pühapäevase koosoleku korraldamisel. Siiski teatas riigi naftaminister Alexander Novak juba, et kui üldse, siis võib pühapäevaselt kohtumiselt oodata nõrka kokkulepet. Asjaosaliste teatel pole kellelgi plaaniski allkirjastada kindlasõnalisi dokumente.  

Olen samuti üsna kindel, et pühapäevane kohtumine turule uusi tuuli ei too ning seis jääb laias laastus samaks. Juhul kui mingi kokkulepe saavutatakse, siis globaalse nõudluse-pakkumise tasakaalu viimisele see kaasa ei aita. Kuigi vahepeal on lootusrikkalt jälgitud USA naftatootjate puurimise vähendamist, siis on sealsed toodangu väljavaated suuremad, kui arvati. Lisaks toodavad Saudi Araabia ja Venemaa nagunii praegu juba rekordilähedases koguses musta kulda.

Kui OPECi läbirääkimised suure pauguga läbi kukuvad, on hinnal veelgi ruumi languseks. Viimasel ajal on hind küllaltki tugevalt reageerinud igale väiksemale signaalile toodangu mahtude ja prognooside kohta. Seega, nagu ütles üks finantsprofessor paar päeva tagasi välismeedias tabavalt, siis ehk oleks kõigile parem, kui seda kohtumist üldse ei toimukski.

Mina olen panustanud nii nafta hinna tõusule kui kaudselt ka langusele. Pikas perspektiivis me kindlasti ülimadalaid hindu nautida ei saa ning sellepärast olen juba kaks korda ostnud Norra naftatootja Statoili aktsiaid. Teisalt on mu portfellis laevafirma Tallink ja odavlennufirma Ryanair, mis lõikavad madalast kütuse hinnast lähiajal korralikult kasu. Seega olen Statoili aktsia särama löömise suhtes kannatlik ning naudin seni Tallinki sõitu ja Ryanairi lendu.