Investor Toomas

Kes on investor Toomas

Kes on Investor Toomas?

Ühe Tallinna väikese IT-firma osanik ning samas programmeerijana töötav 49aastane Toomas tegi 2002. aasta alguses kaaluka otsuse. Ta alustas paljudele oma tollastele eakaaslastele mõttetuna tunduvat pensionipõlve kindlustamist.

Toomas võttis teadmiseks, et tema pensionile mineku ajaks (aastal 2031) on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Toomasel oli 2002. aasta alguseks koos miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida ta otsustas aktsiaturule paigutada eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Toomas on liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgib Toomas igapäevaselt oma kulutusi ning otsib erinevaid säästmisnippe.

Investeerimisstrateegia

Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Ta on koostanud endale nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud tema jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed. Investeerimisotsused vaatab ta reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist. Ta püüab hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib. Kui Toomas näeb, et ta on teinud vale investeerimisotsuse, tunnistab ta seda endale ja müüb selle ettevõtte aktsiad maha. Ta kaalub müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on Toomase meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud. Toomas otsustab aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teeb Toomas vähemalt 12 tehingut. Toomas püüab oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel. 2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasa pikkust investeerimiskogemust, otsustas Toomas muutuda riskijulgemaks ehk ta hakkas 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.

Toomase aktsiaportfell

Sulge Tutvustus

Investor Toomas: mis on investorite lolli käitumise taga?

04. mai 2016, 15:45
Investor Toomas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160504/INVESTOR/160509915/AR/0/AR-160509915.jpg

Investorid pole kaugeltki loogilise mõtlemise või käitumisega isendid ja minu arvates kõige ilmekamalt illustreerib seda fakti dispositsiooni efekt – investorid hoiavad liiga kaua kaotavaid positsioone ja müüvad liiga vara võitvaid. Miks investorid käituvad nii rumalalt?

Investorite käitumisharjumusi on üle kogu maailma põhjalkult uuritud, kuid dispositsiooni efekt on endiselt üks seni seletamatuid fenomene alates 1985. aastast, kui seda maailmas esimest korda tutvustati. Miks müüvad investorid kasumis olevaid aktsiaid liiga vara ja hoiavad liiga kaua kinni miinuses olevatest aktsiatest?

Terrance Odean on ühena paljudest seda teemat lahanud enda 1998. aastal ilmunud teadusartiklis, milles ta tõestab, et investorite müüdud tõusvad aktsiad tõusevad edasi ning investorite hoitud miinuses olevad aktsiad jätkavad langemist. Ehk mida kauem investorid hoiavad langevaid positsioone ja mida kiiremini nad müüvad tõusvaid, seda rohkem kahju nad endale teevad.

Ühe teooriana on uuritud ka investorite taju, mis võib neid sundida ebaratsionaalselt käitma. Näiteks usuvad investorid, et tänased kaotajad näitavad paremat tootlust kui tänased võitjad ning tänased võitjad on homsed kaotajad. Ometi on ka see teooria teadustöödes ümber lükatud.

Uurimused on tõestanud, et kuigi paremini haritud investorid suudavad paremini dispositsiooni efekti vältida, siis nemadki pole immuunsed. Locke ja Mann uurisid professionaalseid futuuride kauplejaid ja leidsid, et kuigi kõik kauplejad hoiavad kaotavaid positsioone liiga kaua, siis kõige vähem edukad kauplejad hoidsid kaotavaid positsioone kõige kauem ja kõige edukamad kõige vähem.

Detsember on erand

Üks oluline tegur selle fenomeni juures on ka maksude optimeerimine, kuigi see pole dispositsiooni efekti põhjus. Investorid peaksid maksude optimeerimise eesmärgil lükkama edasi võitvate positsioonide müümist vähemalt osaliseltki ning selle asemel tasakaalustama kasumeid negatiivsete positsioonide likvideerimisega. Seni on uurimused näidanud, et kuigi investorid tõepoolest suurendavad kahjumis aktsiate müümist aasta lõpus, siis aasta jooksul seda ei tehta. Seetõttu on detsember üks väheseid perioode, kus dispositsiooni efekti ei kipu esinema.

Mind vägagi huvitab see fenomen. Majandusmudeleid ehitatakse üles just sel samal oletusel, et inimene on ratsionaalne olend, aga dispositsiooni efekt on üks kindlamaid tõestusi vastupidisele. See muudab minu jaoks just investeerimise sedavõrd huvitavaks, sest investeerimine ei baseeru puhtalt vaid numbritel või kavalatel mudelitel ja analüüsidel. Selles on vaja mõista ka inimpsühholoogiat, tajuda laiemaid trende ning, mõnikord, omada ka lihtsalt õnne.

Eks ma üritan oma portfellis rohkem tähelepanu pöörata dispositsiooni efektile. Ometi vaevab mind küsimus, millal on õige aeg müüa ja millal hoida? Seda ei tea meist paraku keegi ette.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. May 2016, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing