Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investor Toomas: Alar Tamming andis mulle raha

Tavidi suuromanik Alar Tamming.Foto: Andres Haabu

Nädalavahetusel Rakveres sattusin kokku valuutavahetuse ja kullamüügiga tegeleva Tavidi nõukogu esimehe ja suuromaniku Alar Tamminguga, kes jagas veidi rahatarkust ja rahatähti.

Nimelt käisin laupäeval koos Tammingu ja mitme teise eksperdiga Rakvere Reaalgümnaasiumis rääkimas väärtpaberitest ja finantsvabadusest.

Kullaärimees, kes rääkis pikemalt majanduskriisidest ja raha olemusest, jagas alustuseks kõigile kohaletulnutele Tsaari-Venemaa paberrublasid ja tsiteeris käigult Voltaire’i, kes kunagi öelnud, et paberraha pikaajaline väärtus on null.

Börsi suhtes kriitiline

Minule sattus näppu 1909. aasta kümnerublane, millel praegu küll vaid mõtteline väärtus. Jah, eriti just Venemaa on ajalooliselt ja tänapäevalgi hästi tõestanud, kuidas mis tahes varaklasside väärtus kiirelt põrmu võib langeda. Muu maailm pole mõistagi mingi erand.

Tamming nentis, et kui 1929. aasta suure börsikrahhi ajal oli USAs vaid käputäis inimesi aktsiaturgudel, siis tänapäeval on pea kõik inimesed kas või pensionifondi kaudu otsapidi tahes-tahtmata turgudega seotud. Nõnda muutuvat globaliseerudes ka finantskriisid üha jõledamaks.

Tegelikult ei mõjunud kullaärimees sugugi kui pessimistlik viimsepäeva kuulutaja, vaid tema soovitus vaadata maailma protsessidena ning püüda asjade sügavamat olemust tabada, on omal kohal. Pole aga saladus, et pikaajaliseks väärtuse kasvuks ei tea ajalugu aktsiatest palju paremat varaklassi. Võlakirjad, kinnisvara ja mis tahes toorained sörgivad tootluse poolest nukralt sabas. Minu enda portfell on selle tõetera kinnituseks.

Investor Toomas jagas rahatarkust
7. mail toimus Rakveres kogemusseminar "Väärtpaberid ja finantsvabadus".
Lisaks investor Toomasele esinesid AS Tavidi nõukogu esimees ja enamusaktsionär Alar Tamming, kohaliku börsi juht Rauno Klettenberg, LHV panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi ja ettevõtja ning tulundusühistu Tuleva asutajaliige Tõnu Pekk.
Investor Toomas rääkis, mida on 14 aastat investorikogemust talle õpetanud.

Veidi optimismi LHV IPO suhtes

Kui Tamming pani pigem mõtlema igavikulistele küsimustele, siis järgmiste esinejate, kohaliku börsi juhi Rauno Klettenbergi ja LHV panga maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi, ettekannetest sain veidi kindlust märksa maisema LHV IPO suhtes. Börsijuht kiitis panga läbimõeldud börsiletuleku strateegiat ning andis teiste ettevõtete ajaloolise kogemuse põhjal mõista, et aktsia suure languse korral oleks usaldust hiljem väga raske taastada.

„See võib võtta aastaid,“ rääkis Klettenberg. „Kui sa oled ootusi korra petnud, siis on raskem ka hiljem raha kaasata.“

Olles näinud Hansapanga edulugu ja jälginud pikka ega LHV juhtide tegevust, on mul tõeliselt raske uskuda, et börsile minnakse pelgalt investoritele kotti pähe tõmbama. Turundusele ja kohaliku investorkogukonna harimisele suurt rõhku pannud panga jaoks ei kaaluks mainekahju minu hinnangul ühtki kasu üles. Põhineb ju pangandus just suuresti usaldusel.

Ka oma paarikümne aasta pikkusest investeerimiskogemusest kõnelnud ja ettevõttes üsna algusaegadest peale töötanud Vallikivi on enda kinnitusel otsustanud viimasel ajal investeerida ennekõike oma kodupanka.

Kui ühes oma varasemas postituses ütlesin, et märgin LHV aktsiaid 10 000 euro eest, siis vaadates praegust investorite huvi, otsustasin juba läinud nädalal neid märkida igaks juhuks hoopis 20 000 euro eest. Oletan, et nii võib suureneda tõenäosus soovitud väike hulk aktsiaid kontole saada ja positsioon ei paisuks endiselt ülearu suureks. Eks aeg näitab, kas investeeringule järgneb kullasadu või Tsaari rubla saatus.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.