Investor Toomase hüplik poolaasta

Eelmise aasta detsembri lõpus portfelli numbreid kokku lüües hõiskasin selle üle, et portfelli väärtus on tõusnud peaaegu 241 000 euroni. Lootused olid sel hetkel kõrged, et uus aasta tuleb veel parem kui eelmine. Kõik küll ei läinud alguses päris nii, nagu lootsin, kuid nüüd, aasta keskpaigas, võin pisut kergemalt hingata, sest näib, et suurtest riskidest on läbi tuldud.

Suurte riskide all pean silmas eelkõige nafta hinda, mis on viimastel kuudel hakanud stabiliseeruma, ning Brexitit, millel küll oli üsna märkimisväärne mõju mu portfellile, kuid aktsiahindade muutus toimus eelkõige paberil ning ühtegi positsiooni ma ei likvideerinud, vaid ostsin hoopis Ryanairi aktsiaid juurde. Näib ka, et investorite mure maailmamajanduse pärast on hakanud vähenema ja see on igati positiivne.

Eelmise aasta üks tublimaid aktsiaid minu portfellis oli tehnoloogiahiiglane Apple. Head meelt valmistas Apple’i aktsia kerkimine üle 130 dollari taseme ning tegemist oli Microsofti ees suurima osakaaluga aktsiaga minu portfellis. Paraku pole aastad vennad ning kui aktsial läheb ühel aastal hästi, ei tähenda see, et järgmisel aastal see edu kindlasti jätkub. Nii juhtus ka Apple’iga, mis nüüd kaupleb 95 dollari lähedal. Olen mõelnud ka Apple’i aktsia müümisele, kuid müüginuppu on olnud raske vajutada. Vahel arvan, et olen sellesse ettevõttesse armunud, kuna minu portfellis on Apple juba mitu aastat olnud.

Öeldakse, et kui sa ei saa mõne investeeringu tõttu öösel rahulikult magada, siis loobu sellest investeeringust. Mitte, et ma Statoili pärast poleks magada saanud, kuid selle aktsia hinna kõikumise tõttu jäi vahepeal küll paar südamelööki vahele.

Soetasin Statoili aktsiaid eelmise aasta augustis. Eesmärk oli panustada nafta hinna tõusule. Kompasin Statoili ostuga naftaturu põhja ning arvasin, et see võiks saabuda siis, kui barrel langeb alla 50 dollari taseme. Paraku eksisin, kuna barreli hind jätkas langemist ning jaanuariks oli see alla 30 dollari.

Õnneks keegi aktsia hinna languse ajal raha ära ei võta, vaid portfelli väärtus jääb lihtsalt õhemaks. Nii nägin ka mina, kuidas 136 Norra krooniga ostetud aktsia hind langes 100 kroonile. Närviliselt küüsi närides ostsin 100 krooni tasemelt aktsiaid juurde ning nüüd olen omadega korralikult plussis. Teinekord loovad keerulised ajad hoopis häid võimalusi, tuleb lihtsalt silmad lahti hoida.

Suurim pettumus on mulle olnud Euroopa aktsiate fond EXSA iShares Europe Stoxx 600, mis on alates ostuhetkest langenud 15 protsenti. No ei ole Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programm kuidagi seda fondi aidanud! Ostsingi selle fondi just mõttega saada osa keskpanga tugiostudest, kuid nüüd tundub mulle, et needsamused tugiostud tahavad mind elusalt nahka pista. Mõnevõrra aitab pettumust leevendada see, et EXSA fond maksab dividende ning sel aastal peaksin saama neid 113 eurot. Seda on küll vähe, kuid asi seegi. Aitab vähemalt väärtpaberikonto halduskulusid katta.

Rõõmustada ei ole ma saanud ka Berkshire Hathaway aktsia üle. See pole kordagi tõusnud üle ostuhinna ning vahepeal langes üsna palju. Hiljuti pöördus minu poole üks lugeja, kes päris, kas ma usun endiselt Berkshire Hathaway aktsiasse. Ütlesin talle, et usun ning praegu pole plaanis aktsiat müüa. Erinevalt EXSAst räägib Berkshire’i kahjuks see, et aktsia ei maksa dividendi. Olen EXSA ja Berkshire’i aktsiatesse kokku investeerinud üle 25 000 euro.

Juba eelmisel aastal hakkasin üha rohkem ostma aktsiaid kodubörsilt. Mulle kirjutas üsna mitu investorit, kes kurtsid, et minu portfellis on vähe eestimaist. Tõsiasi on see, et puhtalt isamaalisuse tundest ostma minna ei ole mõtet, vaid selleks peab põhjus olema. Mina leidsin oma põhjused üles ja investeerisin sellistesse firmadesse nagu Tallinna Vesi ja Tallink. Olympic EG oli mul juba varem olemas. Sel aastal osalesin ka LHV panga aktsiate avalikul pakkumisel. Samuti on mul LHV võlakirju.

Olen tähele pannud, et Tallinna börsil on läinud palju paremini kui näiteks USA või Euroopa börsidel. Eelmisel aastal oli Tallinna börs 19protsendilise tõusuga kõrgel 11. kohal, edestades sellega paljusid suuri börse. See näitab, et Tallinna börs on olnud maailmamajanduse tõmbetuulte kõrval kui tagala. Samuti on Eesti börsifirmad suurimad dividendimaksjad minu portfellis, kui Norra lõhekasvataja Leroy Seafood välja jätta.

Möödunud kuul oli suurim tõusja minu portfellis 8 protsendiga Statoili aktsia, millele järgnes 3 protsendiga Berkshire’i aktsia. Muutumatuna püsis Apranga aktsia hind. Ülejäänud aktsiad olid languspoolel, neist suurim Ryanair, mis kukkus suisa 18,5 protsenti. Kui välismaa aktsiatele avaldas mõju Brexit, siis kodumaistele aktsiatele see, et need ettevõtted maksid aktsionäridele ära dividendid.

Tõenäoliselt jätkub turgudel peataolek Brexiti tõttu ning seepärast võime näha tavapärasest suuremat kõikumist. Ebakindlust võivad lisada ka lähenevad USA presidendivalimised, kus üheks riskiks peetakse äärmusliku väljaütlemisega Donald Trumpi. Ma küll ei hakka prognoosima, kes võidab USA presidendivalimised, kuid ise ma Trumpi ei eelistaks.

Ka nafta hind võib hakata kõikuma, sest pakkumine ja nõudlus pole tasakaalu jõudnud. See tähendaks ka börsidele pinget.