Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: tagasi kommunismi?

    Ando LeppimanFoto: Veiko Tõkman

    Kas me liigume tõesti tagasi kommunismi ja võtame selle suuna, et riik peaks olema enamiku kinnisvara omanik – nagu on juhtunud Soomes?

    Just sellise küsimuse esitas eelmisel nädalavahetusel Peeter Pärteli 12. kinnisvarakoolitusel üks saalis viibinud kinnisvarainvestor majandusministeeriumi ettevõtlusministri haldusalasse jääva elamumajanduse asekantsler Ando Leppimanile. Üürielamute programm kuulub ettevõtlusministri Liisa Oviiri poolt koordineeritavate teemade hulka Küsimuses oli vihje riiklike üürimajade projektile, kuhu riik plaanib panna 17,5 miljonit eurot.
    Pidurdatakse ääremaastumist
    Leppiman selgitas, et riiklike üürimajade projekt on vajalik eelkõige ääremaastumise pidurdamiseks ja maapiirkondades ettevõtluse arendamiseks. Elamufondi renoveerimine ja elutingimuste parandamine aitab asekantsleri hinnangul leevendada olukorda, kus inimesed pole valmis tööle asuma piirkondadesse, kus jaguks küll tööd, kuid elutingimused jätavad soovida.

     Erinevalt investorist läheb poliitikutele korda, et Tõrva elanik kui valija saaks pangaautomaadist raha välja võtta.

     Ando Leppiman
     majandusministeeriumi asekantsler
    „Eesmärk pole tekitada riigiettevõtlust, vaid stimuleerida ettevõtlust maapiirkondades,“ ütles Leppiman. „Erinevalt investorist läheb poliitikutele korda, et Tõrva elanik kui valija saaks pangaautomaadist raha välja võtta,“ lisas ta.
    Asekantsleri kinnitusel tahetakse üürimajad rajada ainult sellistesse piirkondadesse, kus on olemas töökohad ning millel on seeläbi ka tulevikus arengupotentsiaali. „Nii rajatakse eeltingimused selleks, et spetsialist saaks Valka tööle minna,“ nentis Leppiman.
    Koostöö KOVidega
    Elamufondi kaasajastamine hakkab toimuma koostöös kohalike omavalitsustega. Riik eraldab KredExi vahendusel üürielamute rajamiseks toimiva äriplaani alusel KOVidele tõenäoliselt kuni poole vajaminevast rahast. Toetuse suurus hakkas seejuures sõltuma kohaliku omavalitsuse elanike arvust.
    Seejärel on juba kohaliku omavalitsuse otsustada, kas nad hakkavad üürimajasid ehitama iseseisvalt ja võtavad enda kanda ka sellega seotud riskid. „Alati võib kaasata ka erainvestoreid, see ning võimalikud investorile antavad garantiid on juba KOVide otsustada,“ kinnitas Leppiman.
    Samuti oleks projekti rakendumisel valmis ka pangad laenuperioode pikendama. Seda eeldusel, et kohalik omavalitsus garanteerib nende ees kohustuste täitmise. „Seda näiteks juhtudel kui korter jääb tühjaks ja üürnikku parasjagu pole,“ tõi asekantsler näite. Lisaks jääks riigi ja kohalike omavalitsuste tagada, et üürniku jaoks oleks üürikulu vastuvõetav.
    Suhtun skeptiliselt
    Pean tunnistama, et mulle paistab riiklike üürimajade idee sotsiaalprojektina, mille kaudu sekkub riik vabaturumajanduse toimimisse. 
    Seda mitmel põhjusel: esiteks jääb mulle ikkagi arusaamatuks, miks on vaja maapiirkondades olevate töökohtade tõttu riigil ja kohalikul omavalitsusel vaja rahastada eluasemete ehitamist ja renoveerimist. Kui sealsed töökohad meelitaksid piisaval hulgal tööjõudu, tekiks ka tavalises turuolukorras ilma KOVi abita nõudlus elupindade järele ning kus nõudlust, seal ka pakkumist (loe: erainvestoreid). Plaanitakse aga talitada vastupidi – luuakse pakkumine, lootusega saavutada nõudlus.
    Teiseks viitab sotsiaalprojektile riigi püüd hoida üürhinnad maapiirkondades madalal – tekib küsimus, kuidas on subsideeritud arenduste kõrval võimalik ellu jääda ainult erakapitali kasutavatel investoritel. Lisaks on üürihind midagi sellist, mille peaks turumajanduse reeglite järgi paika panema pakkumise ja nõudluse suhe.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.