Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: kas ja kuidas järgida kohalikku indeksit?
Nasdaqi logo New YorgisFoto: Scanpix/REuters
Mulle kirjutanud Märt tunneb huvi indeksifondide ja passiivse investeerimise, täpsemalt Baltikumi suurimate firmade indeksi vastu.
„Balti turul on olemas leedukate püsti pandud indeksifond OMX Baltic Benchmark Fund, mis peaks jälgima Balti suurimate firmade indeksit,“ märkis Märt. „Likviidsus on sel küll ülimadal, kuid kas kohalikku indeksifondi investeerimine on raha kasvatamiseks mõistlik,“ tundis ta huvi. Samuti tahtis Märt teada, kas Balti turu indeksisse saab peale Orioni pakutava indeksi investeerida süsteemselt ka mõne muu instrumendi abil.
Mitu võimalust
Kuna tunnen ka ise indeksfondide vastu huvi ning Balti indeksi järgimine tundub huvitav mõte, uurisin lisavõimalusi Swedbank Marketsi valdkonnajuhilt Andres Suimetsalt. Tema sõnul on läbi fondi Balti aktsiaturgudele investeerimiseks peamiselt neli võimalust – Trigon Capitali, East Capitali ja Danske Banki Balti fondid ning lisaks Märdi mainitud Orion Balti fond.
Orioni fond jääb turule tugevalt alla.Foto: Äripäev
„Investor peab aga kodutöö ise ära tegema ning fonde omavahel võrdlema, vaatama kuidas on neil läinud, kui suured on tasud ja kas on usku fondijuhti,“ rääkis Suimets. „Orion on üritanud luua midagi indeksifondi laadset, ent kui vaadata, kuidas neil alates fondi loomisest võrreldes alusindeksiga on läinud, ei ole see instrument paraku kuigi õnnestunud.“
Hajuta aktsiate vahel
Samal ajal Märdiga kirjutas mulle ka lugeja Merike, kes pakkus välja indeksite järgimist viisil, mis näeks ette börsiindeksiga analoogse portfelli soetamist. „Kas ma siis peaksin võtma iga aktsiat võrdses koguses või iga aktsiat võrdses vääringus – kumb neist oleks indeksi järgimine?,“ tundis Merike huvi.
Selleks, et indeksit järgida, tuleb aga osta sinna kuuluvaid aktsiaid portfelli täpselt samasuguste osakaaludega, nagu nad on indeksis. „Kui vaadata OMX Baltic Benchmark indeksit, siis seal annavad viis suurima osakaaluga aktsiat ligi pool indeksit,“ märkis Suimets. „Seega Baltikumi investeerimisel ja sooviga riske hajutada on kõige lihtsam jaotada portfell vastavalt erinevate aktsiate vahel.“
Suimetsa sõnul võimaldavad tehingutasud seda ka väiksemate summade puhul edukalt teha. „Kui huvi on peamiselt Tallinna börsile panustada, siis sealsest indeksist annavad kaks kolmandikku neli suurima osakaaluga aktsiat,“ selgitas ekspert.
Olen optimistlik
Ka mina leian, et indeksfondid võivad pakkuda tavaaktsiatega võrreldes kõrgemat tootlust. On ju tõestatud, et aktiivselt juhitud fondid jäävad enamasti indeksitele alla. Samuti eristab indeksit üksikettevõtte aktsiast see, et erinevalt viimasest, ei saa esimene kunagi pankrotti minna. Vähemalt tõenäosus selleks on üliväike, sest selleks peaksid kõik indeksis olevad ettevõtted pankrotti minema. Seetõttu võtan ka ise lähiajal Suimetsa mainitud fondid vaatluse alla.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.