Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: mida teha languses Statoiliga?
Statoili puurtorn Stavangeri lähedal.Foto: Reuters/Scanpix
Samal ajal, kui mu portfelli pailaps Ryanair tõusis aastaga 25 protsenti, on Statoil noka allapoole suunanud.
Viimastel kuudel on nafta hind tublisti langenud ning sellega samas rütmis võngub ka mu Norra naftafirma aktsia. Kuigi Statoil pole kaugeltki oma viimatise põhja lähedal ja praegune langus suureks mureks põhjust ei anna, vaatasin südame rahustamiseks järele, millega Statoil viimasel ajal tegelenud on.
Et Statoili aktsia on alates aasta algusest kaotanud ligi 12 protsenti, mulle muidugi ei meeldi. Hulga ilusam näib seetõttu Statoili esimese kvartali bilanss: käivet ja kasumit suudeti mitmekordistada. Puhaskasum kasvas möödunud kevadega võrreldes 0,6 miljardilt ühele miljardile dollarile. Tootmismahte suurendati viie protsendi võrra ning Norra piirkonnas puuriti naftat nii ägedalt nagu viimati viis aastat tagasi. Samal ajal tasub meenutada, et möödunud aasta kevad oli aeg, mil nafta hind oli ülitugeva surve all. Nii et on loomulik, et hinna taastumisega taastuvad ka kasuminumbrid.
Huvitav on, et hoolimata keerulisest turuolukorrast tegeleb Statoil üsna edukalt oma positsiooni parandamisega. Esimeses kvartalis vähendas naftakontsern võlakoormat 35,6 protsendilt 30le. See annab talle pikemas perspektiivis vabamad käed. Kontsern, millest 67 protsenti kuulub Norra riigile, teatas mais oma esimese kvartali tulemusi tutvustades, et plaanib sel aastal kulusid miljardi dollari võrra vähendada.
Suured ettevõtmised Brasiilias
Numbrid numbriteks, aga mind huvitab investorina ka see, millega Statoil esimesel poolaastal tegelenud on. Selgub, et tehtud on mõndagi. Juunis sai ta rohelise tule Norra meres Njordi ja Bauge piirkonna arendamiseks. Esimene nafta peaks sealt tulema aastal 2020.
Siis on ettevõttel tegemist tehnoloogiavaidluse lahendamisega. Nimelt võttis Statoil Barentsi mere piirkonnas puurimistöödel kasutusele Cap-X tehnoloogia, kuid teine Norra ettevõte NeoDrill kaebas Statoili kohtusse põhjendusega, et tegu oli nende patendiga. Nüüd lubas Stavangeri kohus Statoilil oma varustust kasutades edasi kaevandada.
Kuid Statoil on aktiivne ka välisriikides. Hiljuti vahendas Reuters, et Statoil peab läbirääkimisi naftarikkas Liibüas – milliste otsusteni jõutakse, pole veel teada. Kuigi praegu on maailmas nafta ületootmine ning nõudlus tooraine järele näib mõnevõrra vähenenud, kinnitab Statoil, et kavatseb järgmise kümnekonna aasta jooksul Brasiilia tootmise kolmekordistada. Statoil opereerib Brasiilias peamiselt Peregrino naftaväljal, kuhu on investeerinud juba üle 10 miljardi dollari. See on ettevõttest teinud Brasiilia suurima välismaise naftatootja, kuid Statoili see ei peata: Reutersi andmetel plaanib kontsern osaleda sügisel Brasiilia oksjonil, kus selgub Carcara leiukoha uus operaator.
Praegu ma madalate naftahindade tõttu Statoili suurt tõusu ei näe, aga samuti ei näe ma aktsiatele suurt ohtu. Soetasin Statoili aktsiaid mitmes jupis, mis andsid osakute keskmiseks hinnaks 120 Norra krooni. Nõnda on minu jaoks dividenditootlus ligi 6,3%. Kogu portfellist moodustavad naftakontserni aktsiad pisut üle 3% - seega lubab praegune riski ja tulu suhe mul rahulikult naftaturu lainetust taluda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.