Investor Toomas: volatiilsus on tagasi. Aga korrektsioon?

Kui ma reede hommikul lehed lahti lõin, nägin, et USA suured börsid olid korralikus, pooleteiseprotsendises languses ning tirisid ka teised maailma turud kaasa.

„Volatiilsus on tagasi,“ kinnitasid mitmed väljaanded ja näitasid näpuga tehnoloogiaaktsiatele, mille nõrkus varingu põhjustas.

Lugesin ja hõõrusin rõõmust käsi: kas tõesti tuleb kauaoodatud korrektsioon ja ma saan lõpuks ometi taas aktsiatesse investeerima hakata? Mu jälgimisnimekiri kasvab ja kasvab, aga peaaegu iga aktsia puhul olen pidanud seni tõdema, et kuigi minu jaoks olulised tingimused: soliidne ettevõte, soliidne rahavoog, korralik tõusupotentsiaal või tubli dividendimaksja - on täidetud, siis paraku jääb aktsia hind mulle kokkuvõttes liigkalliks. Niipea, kui korrektsioon tuleb, plaanin üht-teist juurde soetada, aga praegu hoian end väevõimuga tagasi, sest investori jaoks pole midagi kurvemat, kui see, kui kallil korrektsiooniajal on aktsiaostuks vajalik raha otsas.

Kui USA tehnoloogiaaktsiatest alguse saanud varing jätkub, siis peab ehk tänama Euroopa Keskpanga juhti Mario Draghit, kes andis eelmisel nädalal mõista, et Euroopa majandusel läheb nii hästi, et võib hakata mõtlema juba abirataste – madalate intressimäärade – demonteerimisele ning lasta majandusel üle mitme hea aasta taas vabamalt kulgeda.

Kuigi Draghi teetähiseid paika ei pannud, reageerisid investorid nõnda, nagu oleks Euroopa Liidu rahapoliitikat juba muutma asutud. Euro tugevnes viimase kaheteistkümne kuu tippu, käivitus Euroopa võlakirjade suurmüük ja USA tehnoloogiasektori komistamise üheks põhjuseks oligi see, et investorid jätsid maha tehnoloogiaaktsiad ning asusid julgemalt seni rohkem põlu all pangaaktsiatesse investeerima. Viimasele aitas kaasa asjaolu, et USA pankadelt on sedapuhku oodata korralikku dividendisadu.

Libastumisest ei pääsenud ka minu portfell: kuigi päeva suurim kukkuja oli mu väga volatiilne lõhekasvataja, vajus Microsofti aktsia börsil siiski kaks ja Apple'i oma poolteist protsenti. Reede õhtupoolikul tundus aga, et aktsiad hakkavad taastuma – investorid kasutavad juhust, et odavnenud aktsiaid juurde osta.

Minul pole praeguste numbrite põhjal plaanis kumbagi ettevõtet hüljata, sest nad on end kõikidest vigadest hoolimata maailmaturul nii tugevasse positsiooni mänginud, et kui tavaärist enam kasvu saama ei peaks, asuvad nad pigem väiksemaid ja dünaamilisi uue aja ettevõtteid sööma ja genereerivad oma kasvu sealt.

Kui viskasin reede pärastlõunal pilgu Euroopa turgudele, pidin pettuma: korrektsiooni ei paistnud kuskilt. Tugevnema hakanud nafta hind vedas börsid plussi ja tuli taas tõdeda, et börsil on kord selline omadus, et kui ta tahab rallida, siis ta rallib – ka lootuse ja loogikareeglite vastaselt. Sellisel tasemel, kus börsid praegu on, ei tihka ma kuidagi strateegiat muutma hakata, kuigi portfelli vaadates hakkab tasapisi pensionifondi tunne peale tikkuma küll.