Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investor Toomas: miks mul meditsiiniaktsiaid pole

Foto: PantherMedia/Scanpix

Mulle kirjutanud Jaanus uuris, miks pole mu portfellis ravimitööstuse aktsiaid. Tõsi on see, sektoreid uurides on üha sümpaatsemaks muutuv ravimitööstus mulle silma jäänud.

Ravimitööstus on ülitulus äri, ka aktsionäridele. Sellele saab tõestust siitsamast lõunanaabrite juurest, kus on kõvasti rallinud nii Olainfarmi kui ka Grindeksi väärtpaberid. Samas kõlavad nii Euroopas kui ka USAs järjest valjemini hääled, mis nõuavad röövellike ravimihindade murdmist. Ettevõtted põhjendavad kõrgeid hindu teaduskuludega: läheb aastaid, enne kui ravim apteegiletile jõuab.

Kuivõrd eetiline on hinnastamine, see on iseküsimus, kuid kontserni omanike ja investorite jaoks on valdkond tulus. Pole ka hirmu, et kliendid otsa saaks: neid lisandub nii vananeva rahvastiku kui ka elustiililist põhjustatud haiguste tõttu.

Rebis taas kasumisse

Seepärast oli mul hea meel, et Jaanus uuris, mida arvan Mallinckrodt Public Limited Company (MNK) aktsiast. "Mitmed artiklid võtavad kokku aktsia alahinnatuse, samuti on analüütikutel tugev ostusoovitus," kirjutas Jaanus.

Peakorteritega Suurbritannias ja USAs on S&P500 ettevõte Mallinckrodt börsil tõsiseltvõetav tegija. Äsja andsid USA võimud talle ka loa üliharuldase haiguse (duchenne muscular dystrophy) vastase medikamendi väljatöötamiseks, millega käib kaasas seitsmeaastane eksklusiivne müügiaeg – see on viimastel päevadel aktsia tõusma pannud.

Lisaks teatas kontsern aasta alguses, et soostub tasuma 35 miljonit dollarit selle eest, et ei teatanud valuvaigisti Oxycodone kahjulikest kõrvalmõjudest.

Vaatame veel fundamentaalnäitajaid: Mallinckrodti hinna ja kasumi suhe (P/E) on 10,85 – see on ravimikontserni jaoks päris korralik näit. Nasdaqi andmetel kuulub 97,6 protsenti ettevõtetest finantskorporatsioonidele. Kontserni suurimad omanikud on Vanguard Group 10 protsendiga, Blackrock 8,7, Paulson&Co 7,5 ja State Street Corp 5,2 protsendiga.

Nõrkusi paistab kontserni finantskäekäigust. Ettevõtte käive pole viimastel aastatel eriti kasvanud ja jääb 3 miljardi dollari piirimaile. Seevastu on tõstetud efektiivsust ja pärast 2014. aasta kahjumit teenis kontsern 322 miljonit ning mullu 548 miljonit dollarit puhastulu. Möödunud aastal vähendati ka võlga ligi miljardi dollari jagu, 10,2 miljardile dollarile.

Bloombergi küsitletud analüütikutest annab ostusoovituse 15 analüütikut, hoida soovitab üks ning müüa ei luba ükski ekspert – selles on Jaanusel õigus, et konsensus on tugevalt aktsia poolt.

Otsin rahulikku und

Mis kohe silma torkab, on asjaolu, et Mallinckrodt ei maksa dividendi. See on minu jaoks suur miinus. Ettevõtte aktsia on alates aasta algusest kaotanud ligi kümme protsenti väärtusest ja kaupleb 45,8 dollaril. Kolme aasta lõikes on pilt veelgi kurvem: aktsia on kukkunud ligi 40 protsendi võrra. Kas tasub põhjast õngitsema minna? Ainult siis, kui investor suudab sealjuures rahuliku südamega edasi magada.

Siit jõuangi välja Jaanuse küsimuseni, miks mul ravimisektori aktsiaid pole. Sektori vastu pole mul midagi, see on kahtlemata valdkond, millel hoian silma peal rohkem kui paljudel teistel. Kuid häda on selles, et pean aktsiaid kord liiga kalliks, kord ei sobi ärimudel, kord hakkab mingi kolmas näit vastu – kärss on kärnas ja maa külmunud sagedamini kui ma tahaksin.

Ravimisektor on tõusuteel ning ma usun, et pikemas plaanis nopin sealt portfelli nii mõndagi – kaalusin näiteks kevadel tõsiselt Roched – aga enne tahaksin korrektsiooni ära oodata. Aga kärnas kärss ongi mu investeerimisstrateegia. Elan investorina ütluse järgi: kui teed, ära karda ja kui kardad, ära tee.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.